Viljandi kesklinna tuleb hiigelmustikapeenar

Hans Väre
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Mustikapõõsastele hakati pinnast ette valmistama juba 1. aprillil, kuid istutamise alguseni kulub veel kuu.
Mustikapõõsastele hakati pinnast ette valmistama juba 1. aprillil, kuid istutamise alguseni kulub veel kuu. Foto: Elmo Riig / Sakala

Mullu Viljandisse rajatud Arkaadia aias on alanud ettevalmistused haljastustöödeks, mis toovad südalinna kvartalisse mitu huvitavat taimeliiki.


Ehkki peatöövõtja Tavt sai ülejäänud osa jalakäijate tänavast valmis juba mullu novembris, jäi suurem osa haljastusest toona tegemata. Nii naasiski ettevõtte ekskavaator kolmapäeval objektile ja hakkas vana linnamüüri ääres pinnast koorima.



Viljandi haljastusspetsialisti Reeme Remmelga sõnul istutatakse kamarast vabastatud alale 30 kännasmustikapõõsast, mis kasvavad 1,5—1,8 meetri kõrguseks.



«Nad on õrnroosade õiekobaratega, mille asemele tulevad hiljem suured marjad,» rääkis Remmelgas. «Kännasmustika marjad kõlbavad ka süüa, kuid on läilad ja ega keegi neid eriti taha.»



Omapäraseid lahendusi saab Arkaadia aias veelgi näha. Näiteks külvatakse kividega markeeritud kunagise torni koha ümber lillemuru ning Väike-Turu tänava poolsesse ossa tulevad arooniahekk ja kaks riba kõrreliste hulka kuuluvat sulg-stepirohtu. Purskkaevurenni metallplaatide  aukudesse istutatakse sinililled ja sõnajalad.



«Sõnajalg varjab sinilillelehti päikese eest, sest suvel kõrbeksid need muidu ära,» selgitas Remmelgas.



Spetsialisti sõnul pole karta, et taimed oma kasvukoha tõttu liiga palju niiskust saaksid, sest fontäänidest pritsib katkevaid veejugasid vaid siis, kui inimesed läheduses liiguvad.



Purskkaevudega rööbiti jooksvas peenras hakkavad kevaditi silma rõõmustama nartsissid, suviti päevaliiliad ning sügisel päevalilled.



Reeme Remmelgas loodab, et istutamisega saab pihta hakata mais, mil maa on kevadsulast tahenenud. Seetõttu pole mai algul korraldatava avapeo ajal suurem osa kirjeldatud taimedest veel silma rõõmustamas, kuid eelmisel aastal kasvama pandud nartsisse võib juba näha.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles