/nginx/o/2016/02/05/5013677t1hbddb.jpg)
/nginx/o/2009/04/04/158577t1h2b2b.jpg)
Kuigi esimene kevadkuu oli tavapärasest veidi soojem, püsis maas korralik lumevaip.
Kevadkuu tegi talvist nägu
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Viljandi kandis on kuu keskmine õhutemperatuur normist kõrgemal püsinud kuus kuud järjest.
Viljandi ilmajaama meteoroloog Ülle Murro ütles, et märtsi keskmine õhutemperatuur oli —1,2 kraadi, mis on 0,7 kraadi soojem, kui on aastakümnete vältel selle kuu normiks kujunenud.
Kõige külmem oli kogu Eestis 27. märts, mis tipnes Väike-Maarjas pigem südatalvele kohase —17,9 kraadiga. Viljandis näitas termomeeter —11,4 kraadi.
Kõige soojem oli 13. märtsil Kuusikul, kus oli +7,4 kraadi. Viljandi ilmajaam mõõtis maksimumiks +6,1 kraadi kuu viimasel päeval.
Sademeid mõõtis siinne ilmajaam 42,7 millimeetrit, mis teeb 122 protsenti esimese kevadkuu normist. Sadas lund, teralund, lörtsi, vihma ja uduvihma ning esines sompu ja udu.
«Lund oli terve kuu maas üsna ühtlaselt palju,» märkis Murro. «Keskmine lumikatte paksus oli 20 sentimeetrit, maksimaalne ulatus 27 ja minimaalne 14 sentimeetrini.»
Maapind oli kuu algul külmunud 38 sentimeetri sügavuselt. Kuu viimaseks päevaks oli pinnas altpoolt soojeneda jõudnud ja ilmajaama vaatlusplatsil oli maa külmunud 24 sentimeetri sügavuselt.
Päike oli enda näitamisega märtsis kitsi. Vaid kaheksal päeval valitses taevas vähene pilvisus ja päris selget päeva polnudki.
Nagu aasta varem, nii ulatus ka nüüd märtsis kõige tugevam tuulepuhang 14 meetrini sekundis. Kümme meetrit sekundis või üle selle küündisid tuulepuhangud toona üheksal, seekord aga vaid kolmel päeval.