«Loodan, et ka pärast suurtootmisele kohandamist säilitab minu leib praegusega sarnase maitse,» ütles Triin Kuus, kes elab Põltsamaal, kuid õpetab Kirivere põhikooli lapsi ning tudeerib Viljandi kultuuriakadeemias rahvuslikku tekstiili.
Kuusi pere kodune leib pääses suurele püünele
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eile hommikuks oli ta küpsetanud mitu värsket pätsi ning paar oli ka vormis kerkimas. Enamik neist läks jagamisele uudishimulike tuttavate ja töökaaslaste vahel.
Ka ajakirjanikke käis Kuusi pere kolmetoalises korteris eile mitu satsi: hommikul tuli intervjuud tegema «Vali Uudiste» reporter ning seejärel saabusid kaugemalt tulnud «Sakala» töötajad. Eelmisel nädalal suhtles Triin Kuus veel mitme väljaandega. Suur meedia tähelepanu teda ei heidutanud.
«Kui võistlusest osa võtma hakkasin, lugesin enne hoolega kõik reeglid läbi,» selgitas ta. «Seal oli öeldud, et võidu korral peab olema valmis pressiga suhtlema. Nüüd siis olingi selleks valmis.»
Mõistagi kaasnes eduga paras annus ärevust. Triin Kuus tunnistas, et võitja väljakuulutamise hetkel tal süda puperdas ja jalad veidi värisesid. Kuid kokkuvõttes on vahva, et tema pere maitse järgi välja töötatud retsept pälvis ka teiste sööjate heakskiidu.
«Arvan, et need on kooritud kanepiseemned, mis leiva maitsele huvitava nüansi annavad,» arutles Kuus. Muus osas on tema hinnangul tegemist üsna klassikalise retseptiga: juuretis, Koksvere veskist ostetud rukki täisterajahu, linnaseekstrakt ja -jahu, köömned, rukkikliid ning mõistagi ka sool ja suhkur.
«Alustasin leivategemist kolm aastat tagasi sugulase soovitusel. Ta hoiatas, et kui korra teed, siis enam sellest kombest lahti ei saa,» meenutas Triin Kuus. «Hakkasingi siis proovima ja leiba oma pere maitsele vastavaks kujundama. Niimoodi see retsept välja kujuneski.»
Nüüd küpsetab ta leiba iga paari nädala tagant. Poest pole ta kaua ühtegi pätsi ostnud.
Hindas konkurente
Koduleiva küpsetajate võistlusele juhatas teda ajaleht, kus oli ära trükitud Leiburi sellekohane kuulutus.
«Sisetunne ütles, et võiksin sellest osa võtta,» meenutas Triin Kuus. «Võistluse esimesse vooru tuli saata retsept, foto ja väike lugu sellest, kuidas ja kui kaua olen leiba küpsetanud.»
Augustis väljakuulutatud võistluse ajal laeti Toidutare internetileheküljele enam kui 60 rukkileiva retsepti. Žürii, millesse kuulusid Leiburi tootearendajad ja ajakirja «Oma Maitse» peatoimetaja, valis neist välja kaheksa paremat.
Finalistid kutsuti 24. oktoobril Tallinna restorani Leib Resto ja Aed. Võistlejad tutvustasid seal oma eelmisel päeval küpsetatud leibu ning osalesid degusteerimisel, kus nad said põhižürii kõrval konkurentidele hindeid anda.
Pärast punktide kokkulöömist selgus, et 1500-eurose auhinna ning võimaluse saada oma küpsetis Leiburi valikusse pälvis Triin Kuus.
Seemned tegid põnevaks
Aktsiaseltsi Leibur turundusjuhi Tiina Rühka sõnul oli võitjaks tulnud küpsetisel hea veidi magus maitse.
«Sinna oli lisatud piisavas koguses soola ja suhkrut ning köömned ja toidukanepi seemned andsid huvitava nüansi,» loetles ta. «Ka teostuse poolest oli kõik laitmatu: leib nägi ilus välja ning selle esitlus oli hea.»
Rühka avaldas heameelt, et Leiburi 250. aastapäeva puhul korraldatud ettevõtmine läks korda ning kogus nii palju osavõtjaid. «Soovisime oma võistlusega vähendada suurtööstuse ja koduleiva tegemise vastandamist ning leida nende vahel ühine keel. Ühtlasi oli see hea võimalus võtta parim töö oma sortimenti.»
Tootearendusjuht tunnistas, et esialgu oli huvi üsna leige, kuid viimasel nädalavahetusel inimesed elavnesid ning esitasid üllatavalt palju võistlustöid. Naiste kõrval oli kätt julgenud proovida ka kolm meest.
Triin Kuusi rukkileib võib Rühka jutu järgi poodidesse jõuda umbes poole aasta pärast.
«Kõigepealt on meil vaja toodet arendada: retseptis ühe pätsi kohta toodud väikesed kogused tuleb ümber rehkendada sadadesse kilodesse ning katsetada, kuidas need toimivad,» selgitas ta. «Peame Triinuga koostööd tegema, et saavutada meid kõiki rahuldav tulemus.»
Seda, et kodus küpsetatud leivad suurtootmist ohustama hakkaksid, ei ole Tiina Rühka sõnul põhjust karta.
TSN Emori Eesti leivaturu uuringu kohaselt sööb Eesti inimene leiba päevas keskeltläbi kolm korda, mis teeb umbes kolm viilu.
«Leivaturust 90 protsenti on suurtootjate käes — need on pakitud ja viilutatud leivad. Kolm protsenti turust moodustavad koduküpsetatud leivad ning 6-7 protsenti suurte poodide küpsetuspunktides valmistatud leivad,» kirjeldas ta.
Pagaritoodetest valmistatakse Eestis võrdselt leiba ja saia.