Veebipoodide arv kasvab Eestis aasta-aastalt

Statistikaameti andmetel on internetikaubandusega tegelevate ettevõtete arv viimase kümne aastaga kümnekordistunud. Üha rohkem Eesti jalatsi- ja vabaajakaupade poode kolib internetti, kus saab pakkuda suuremat valikut ning soodsamat hinda.

Kui 2001. aastal tegutses Eestis 35 ettevõtet, mille põhitegevus oli posti- või internetijaemüük, siis eelmisel aastal oli neid Eestis juba ligi 340. Nõnda selgub statistikaameti andmetest «E-kaubanduse areng Eestis viimasel kümnendil».

Eesti üheteistkümnes linnas, sealhulgas Viljandis tegutsev vabaajarõivaste pood Weekend avas selle aasta juunis e-poe, mille kaudu müüakse jalatseid. Jalatsipoe juhataja Heldin Haljaku jutu järgi oli eesmärk pakkuda inimestele mugavat ja soodsat võimalust ostelda internetis.

«Mõtlesime ka kaugemate maapiirkondade inimestele, kellele linna sõit tähendab suurt raha- ja ajakulu, ent kes samuti soovivad jalatseid osta,» lausus ta. Haljaku sõnul on e-poodidel veel üks pluss: kaup on neis väiksemate püsi- ja transpordikulude tõttu soodsam kui tavapoes.

Viljandis ja teisteski linnades tegutsev jalatsikauplus Walking avas e-poe eelmise aasta lõpul. Aktsiaseltsi B. W. T. King juhatuse liikme Liis Võlli jutu järgi on veebipoode vaja ennekõike neile, kes hindavad kiirust ja mugavust. «Internetikauplusest võib klient ostu sooritada just endale sobival kellaajal ning seetõttu jääb tal teisteks tegevusteks rohkem aega,» rääkis ta.

«Veebipoodide trend levis siia välismaalt. Enamasti saab neis pakkuda suuremat kaubavalikut ja soodsamat hinda,» lausus Haljak.

Nii Võlli kui Haljaku sõnul on veebist ostmine muutunud iga aastaga üha populaarsemaks, kuid paljud eestlased on veel e-poodide suhtes umbusklikud.

Võlli lisas, et kuigi Eestis kogub e-kaubandus poolehoidjaid, pole see ometi saavutanud siin veel seda mahtu mis Lääne-Euroopas.

Statistikaameti andmetest nähtub, et 2011. aastal kasutas Eestis 16—74-aastastest inimestest internetikaubandust 21 protsenti. Kogu Euroopas on see suhtarv 43 ning Suurbritannias ja Rootsis ligi 71.

Pole siiski karta, et saabub päev, mil poode enam ei ole ning ostukeskustes riideid katsuda ja selga proovida ei saa. «Kindlasti leidub ka neid, kes ei hakka kunagi e-poe võimalusi kasutama. Ometi tuleb jõudsalt juurde inimesi, kellele hind, kvaliteet ja mugavus on igapäevaelus tähtsad ning seepärast kasutavad nad e-poe teenuseid,» kõneles Haljak.

Võlli sõnul soovib osa kliente kaupluses kohal olla ja toodet katsuda. «Seal on tähtsal kohal teenindaja ja ostja kontakt ning asjatundja soovitused,» lausus ta.