Eakad kurdavad istekohtade vähesust

Tipptunnil ei pruugi Viljandi bussijaamas vaba istekohta leida. Foto: Peeter Kümmel / Sakala

Artikkel ilmus 27. oktoobri «Sakala» paberväljaandes.

Hiljuti pöördus «Sakala» poole juba teine väärikas eas bussisõitja, kes kurtis, et suvel remonditud Viljandi bussijaamas on vähe istumiskohti.

Sageli lähiliinibussiga sõitev pensionär Mare Kroll ütles, et neil, kes peavad pikemat aega ootama, on jaamas väga ebamugav.

«Kui ooteaeg on lühike, kannatab ju seista, aga kui buss tuleb alles poolteise tunni pärast, on vaja vahepeal istuda,» rääkis ta.

Krolli kinnitust mööda ei ole ta sugugi ainuke eakas bussikasutaja, keda pingipuudus kurvastab. «Olen ajanud bussijaamas juttu mitme teise omavanuse sõitjaga ja nemad on sama asja üle kurtnud,» lausus ta.

Mare Kroll lisas, et isegi kui ooteruumis on pingil vabu kohti, ei pruugi mugavat äraolemist leida. «Pingid on üksteisega väga lähestikku, nii et kompsusid pole kuhugi panna,» selgitas ta.

Bussijaamahoone omanikfirma, aktsiaseltsi Viljandi Centrum arendusjuht Riho Maisa oli kuulnud, et tipptundidel kipub istekohtadest puudu jääma, ning kinnitas, et märkust kindlasti arvestatakse. Ta rääkis, et koos bussiteenust pakkuva ettevõttega Mulgi Reisid on arutatud, kas

ooteruumist väljapoole oleks võimalik tekitada lisapinke, et murele leevendust leida.

«Samas tuleb lähtuda siiski sellest, et istekohtade arv oleks optimaalne, sest paraku tähendab iga istekoht kas või koristajale tekkiva lisatöö näol kulu,» selgitas arendusjuht.

Riho Maisa märkis, et arhitekti idee kohaselt võiksid bussi ootavad inimesed hoida oma kotte ringi moodustavate pinkide keskosal. Tema tähelepanekute järgi asetatakse kotid aga harjumusest sageli enda kõrvale.

Maisa lisas, et ooteruumi kavandades püüti luua koht, mida noored ei kasutaks ebasihipäraselt niisama olemiseks, sest varem tuli selle pärast palju kaebusi. «Noored kippusid seal kaarte mängima, samal ajal ropendades ja lagastades.»