Maakonna väike töötute protsent näitab tööandjate ettevõtlikkust

Kõige rohkem tööpakkumisi on Viljandimaal praegu metalli-, õmblus- ning puidusektoris.

FOTO: Elmo Riig / Sakala

Viljandimaa töötuse määr on olnud mitu kuud Eesti väikseim. Töötukassa ning omavalitsusjuhtide sõnul on selle taga aktiivsed tööandjad ning töötukassa, kuid loorberitele puhkama jääda siiski ei saa.

«Kui selle aasta septembris oli töötuse määr 3,6 protsenti, siis oktoobris on see juba 3,8 ning suureneb veelgi,» lausus Viljandimaa töötukassa juhataja Merit Laan.

Tema jutu järgi ongi kevad tavaliselt see aeg, mil töötuse protsent kahaneb, sest suureneb hooajatööliste vajadus.

Viljandimaal on Eesti väikseim töötuse määr Laane sõnul sellepärast, et maakonnas luuakse uusi töökohti ning ka töötukassa töötajad on oma ala asjatundjad. «Meil on päris palju võimalusi inimesi uue töökoha otsingul toetada, püüame leida lahendusi koostöös omavalitsuste sotsiaaltöötajate ja tööandjatega.»

Töötukassa juhataja rõhutas, et sotsiaalseid muresid on siiski palju, näiteks transpordi ja lastehoiu küsimus. «Need takistavad paraku ka tööle saamist,» lausus Laan. «Muidugi kui inimene ikkagi soovib tööle minna, ei loe ka aastaaeg ja me leiame lahenduse.»

Metalli-, õmblus- ja puidutöö

Töötukassa juhataja sõnutsi luuakse Viljandimaal uusi töökohti peamiselt metalli-, õmblus- ja puidusektori ettevõtetesse, mis tähendab vahetustega töölkäimist.

«Ka praegu on meil pakkuda 47 töökohta, millest kolm või neli eeldavad erialaseid teadmisi ja  töökogemust,» rääkis ta. Iga kuu asub uuele kohale umbes kümme protsenti registreeritud töötutest.

Et sobivaid inimesi leida, neid tööks motiveerida ning ette valmistada, pakub töötukassa praktikat ja ümberõppevõimalusi. «Kuigi töökoht, mida inimesele pakume, ei pruugi talle sobida, üritame ikkagi selgitada, et see aitab kaasa uue ja parema koha leidmisele.»

Lisaks peab inimesi ärgitama, et nad ei istuks tegevuseta kodus, sest sellisel juhul on hiljem tööturule keeruline siseneda.

Kõige suurema riskirühma moodustavad Merit Laane ütlemist mööda noored, kes pärast kooli lõpetamist koduseks jäävad. Selle nimel, et nad teenistust leiaksid, on töötukassa teinud koostööd noortetubade ja karjäärinõustajatega.

Paljud inimesed lähevad Merit Laane sõnul Soome, kus sama töö eest saab Eestiga võrreldes mitu korda suuremat palka. «Tavaliselt need inimesed ei ütle meile, et nad lähevad Soome, vaid lihtsalt seda, et said tööd,» lausus Laan.

Seda, et viljandimaalased Soomes tööl käivad, näitas ka käesoleva kuu algul «Postimehes» ilmunud Tartu ülikooli uuring, mis põhines mobiiltelefonide rändlusinfol. Nende andmete järgi käib põhjanaabrite juures umbes kümme protsenti Viljandi linna ning Suure-Jaani valla elanikest. Registreeritud töötuid on mõlemas omavalitsuses ligikaudu neli protsenti.

Viljandi linnapea Loit Kivistik ütles, et pole uuringust suurt kuulnud, kuid tõdes, et Skandinaaviasse minnakse tööle ikka palga pärast.

«Muidugi on see inimestele valus teema, aga kuidagi tuleb ju ära elada,» nentis ta ning lisas, et nadi on olla oma pereliikmetest lahus ainult sellepärast, et koju tulles saaks raha kulutada.

Eestisse tööle, kui palk sobib

«Eks inimesed hakka Soomes tööl käimisest loobuma, kui siin palgad tõusevad,» ütles linnapea. Tema sõnul ei juhtu see aga enne, kui tööandjad saavad aru, et hea töölise leidmiseks ja tema hoidmiseks on vaja head palka.

Nii nagu töötukassa Viljandimaa osakonna juhataja Merit Laan, lausus ka Loit Kivistik, et maakonnas aitavad töötust madalal hoida aktiivsed tööandjad ning töötukassa, kes pakuvad töötutele praktikavõimalusi ega lase tööotsijatel niisama koju jääda ning abirahast elama hakata.

Suure-Jaani vallavanem Tõnu Aavasalu ütles Tartu ülikooli uuringu peale, et statistika on statistika, kuid tegelikkus on sageli erinev. «Ma ei saa öelda, et Suure-Jaani valla elanikud lähevad Soome sellepärast, et vallas tööd pole,» lausus ta.

Aavasalu jutu järgi pakuvad vallas tööd põllumajandus- ja puidutöötlusettevõtted ning praegugi on vabu töökohti. «Tööd meil on, aga sageli pole piisavalt kvalifitseeritud tööjõudu ning seda peab teistest maakondadest sisse tooma,» selgitas ta. Siinkohal ongi vallavanema sõnul tähtis osa töötukassa ümberõppeprogrammidel.

«Küllap hakkavad inimesed ka põhja poole vaatamisest loobuma, kui palgavahe Eesti ja Soome vahel väheneb,» lisas ta.

Tagasi üles
Back