Loit Kivistik: oli seda nüüd vaja!

Loit Kivistiku arvates pole inimesed praegu väsinud üksnes poliitikast, vaid elust üldiselt, sest majanduskriisi tõttu on igapäevane toimetulek väga raskeks muutunud. Foto: Elmo Riig / Sakala

Viljandi linnapea Loit Kivistik, kes muu hulgas juhib Reformierakonna piirkondlikku organisatsiooni, ei pea partei hämarale rahastamisele viidanud endise riigikogulase Silver Meikari parteist väljaheitmist õigeks.

Samas möönab ta, et erakonna juhtidel olnuks raske edaspidi Meikariga ühist asja ajada.

Loit Kivistik, mida te Reformierakonna Viljandi piirkonna esimehena arvate Silver Meikari parteist väljaheitmisest?

Olen kuulnud ja lugenud sel teemal väga vastakaid arvamusi. Mõlemal poolel on justkui õigus, mistõttu on minu tunded kahetised.

Ühest küljest saan Nõmme piirkonnast ja erakonna juhatusest aru, sest poripildumine ei meeldi kellelegi. Ja kui juba nii kaua on avalikult vägikaigast veetud, oleks edaspidi pehmelt öeldes keeruline sama laua taga istuda ning ühist asja ajada.

Teisalt saadeti avalikkusele ja ka kõigile erakonna liikmetele kentsakas, et mitte öelda halb sõnum. Tuletagem meelde, et Meikar heitis erakonnale ette vähest sisedemokraatiat ning oponentide lintšimist. Väljaviskamisega said tema sõnad justkui kinnitust. Oli seda nüüd vaja! Seepärast kaldun arvama, et mina ei oleks nii teinud.

Kumma poole versiooni teie rohkem usute? Kas Reformierakonna ülalpidamiseks on kasutatud varjatud rahastajate abi või mitte?

Tahaks uskuda, et ei ole. Aga tunnistan, et seisukohta on väga raske kujundada, kui mõlemalt poolt kõlavad vastakad, ent samas äärmiselt kindlameelsed väited.

Viljandi linnapea ja piirkonna esimehena peaks teil olema erakonnas piisavalt kõrge positsioon, et teid rahastamisskeemidesse kaasata. Kas teile pole tuldud kilekotist kellegi kolmanda raha pakkuma, et saaksite selle oma nimel parteile kinkida?

Ei ole tuldud.

Ma ei saa jätta ütlemata, et meie siin Viljandis pole sugugi nii kõrgel positsioonil, kui meile endale ehk vahel meeldiks mõelda. Tallinnast vaadatuna oleme ikka üsna väikesed mootorid, kes ajavad seal kuskil kauges tasases maakonnas oma väikest asja.

Küllap olete Viljandimaa reformierakondlastega niinimetatud Silvergate’i teemat isekeskis arutanud. Millised seisukohad on teiste suust kõlama jäänud?

Tegelikult ei ole see kordagi meie koosolekutel teemaks olnud. Ajame siin puhtalt Viljandi asja — erakond on lihtsalt ühine plakat, mille taha oleme koondunud. See, mida Tallinnas tehakse, ei sega meid.

Ometigi, kui erakonna juhtorganid teevad midagi, mis partei mainet tervikuna mõjutab, annab see varem või hiljem ka teie nahal tunda. Järgmisel sügisel peate ju kohalikel valimistel ikkagi erakonnana käituma.

Kahtlemata. Ma ei pelga seda, sest üldises mõttes pole Reformierakonna tegevus kriitika all. Kui vaatame poliitikat, mida meie erakond on ajanud, võib seda pidada targaks ja paljuski ettenägelikuks. Loodetavasti valijad mõistavad seda.

Ma ei usu, et mõni viljandlane ütleks enne järgmisi linnavolikogu valimisi, et ta ei julge meie ridades välja minna — vaadake, mis nad Meikariga tegid! Meie tulemus siin ei sõltu Silvergate’ist, vaid sellest, kuidas me linna juhime.

Mulle on jäänud mulje, et poliitikas pettunud inimeste hulk kasvab kiiresti ning seetõttu võib järgmiste valimiste osalusprotsent jääda kahetsusväärselt väikseks. Millisena teie ühiskonnas valitsevaid meeleolusid praegu tajute?

Ma ei oska kitsalt poliitika kohta öelda, aga mulle on jäänud mulje, et paljud on praegu igas mõttes väsinud. Ei jõuta tegelda suurt millegi muu kui oma pere toitmisega — sellele kulub väga palju energiat. Majanduslikult on kõigil raske ja see jätab oma jälje igasse valdkonda.