Artikkel ilmus 23. oktoobri «Sakala» paberväljaandes.
Eestimaa on imesid täis. Keda enam üllatab tagurpidi voolav nõiakaev või põrand, mis hakkab keset talve pungi ajama? Kas oskab aga ka kõige julgema mõttelennuga inimene uneski näha kuusepuud, mille tüvest voolab veini?
Just selline puu kasvab eaka mulgi taluperemehe Kalju õuel ja sellest ta eile hommikul poja õhutusel ka «Sakalale» teada andis.
Edasise suhtluse eestvedajaks sai Kalju teinepool Linda.
Lepime kokku, et enne kella kahtteist me Viljandist sõitma ei hakka, sest Linda lubanud tuttavale külmutuskapi ära viia. «Me ikka aitame üksteist. Selleks ajaks on kõik korras ja siis on meil aega teile kuuske näidata.»
Linda jõuab rääkida veel seda, et kuused on juba vanad ja suured, need istutas kunagi Kalju ema. Neljale lapsele, igaühele ühe. Kolm kuuske on praegu alles ja kolm last elus.
«Te sõitke Apja ja helistage mulle sealt, siis ma juhatan, kuidas edasi tulla,» räägib ta.
Sel ajal kui Linda külmutuskapiga maadleb, helistan maaülikooli, et uurida, mis võib olla sellise imelise loodusnähtuse taga, et sooja ilmaga on lausa terve õu veinilõhna täis.
Maaülikooli dendropatoloogia dotsent Rein Drenkhan jääb vastates ettevaatlikuks. Ta pärib, ega puu juured ole viga saanud või ega sinna ole kemikaale maha kallatud.
«No kussa nüüd, mis kemikaale, me pole sinna väetist ka pannud!» kinnitab Kalju.
Õues seisab kõrvuti kolm kõrget kuuske. Kuused nagu kuused ikka, ainult ühe tüvi on märg ja päris ladva lähedalt nõrgub mahla üha alla. Käärinud veini lõhn hõljub õhus.
Kalju seisab kuusest tükk maad eemale: «Sooja ilmaga on lõhn siiamaale täitsa hästi tunda.»
Külmik on ikka pererahva autos ja selle omanik on tulnud samuti looduse imet uudistama.
«Minu nime ei ole vaja üldse kuskile panna, mina olen võõras,» ütleb ta.
«Tema ei ole üldse seotud selle kuusega,» kinnitab ka Kalju.
Krants Pätu hüppab ja haugub võõraste keskel, nii et perenaine peab teda vahetpidamata korrale kutsuma. Pätu ei tee sellest suuremat välja.
Külmutuskapi omanik räägib edasi, et kui kapp oli juba auto peale tõstetud, kuulis ta Lindalt jahmatusega, milline kuusk neil õues on, ja tahtis seda ka oma silmaga näha. Nüüd siis nägigi selle uskumatu ime ära.
Kapiga pole kiiret. Ikka juhtub, et muid asju tuleb ette.
Peremees räägib, et neid oli neli last: kolm venda ja üks õde.
«Õde oli kõige vanem, tema elas Tallinnas. Eks linnadaamid taha ilusad olla ja et kortsu ei läheks, kasutas ta igasuguseid vahendeid, aga need hakkasid tervise peale ja ta suri ära,» räägib 77-aastane mees põhjustest, miks ta juba aastaid tagasi õe kaotas. Üks neljast kuusest kuivas ära ja tuli maha võtta,
Üks kuusk on kaheharuliseks kasvanud. Kalju kahtlustab, et see on noorema venna puu. Noorem vend läks lahku ja võttis uue naise. Kaljul endal ja kolmandal vennal on kogu aeg üks naine olnud.
Mahl jookseb ja Pätu klähvib.
Kalju ütleb, et tema on vendadest kõige pikem, aga kolm kuuske tunduvad kõik enam-vähem ühepikkused olevat.
Viinamehed pole vendadest ükski.
«Järgmisel aastal saab mul viiskümmend aastat autojuhiametit täis. Ma olin rändkino peal Viljandis, teistes ametites kah. Ei ole üldse viinamees, Eesti Vabariigi aegu ei ole vist üldse võtnud, ei tunne vajadust. Isegi õlut ei joo,» tõmbab Kalju kriipsu peale igasugustele võimalikele seostele kuuse vigurite ja oma elukommete vahel.
«Lihtsalt imelik, mul on metsa, kuuski ja kaski, on igasugust vaiku tulnud ja puha, aga niisugust asja ei ole. Vaik läheb ju kõvaks, aga siin puuri auk sisse ja vein hakkab jooksma — jälle äriidee.»
Aias on veel üks imeline vahtrapuu, mille sees on otsekui pisike põõsas, mis kevadel lehte läheb. Jões löövad forellid lupsu ja talu lähedal on imeallikad, millega nägu pestes tuleb silmanägemine tagasi. Rääkimata mitu aastat bussis elanud joodikutest, keda Kanal 2 filmimas käis. Aga need on õnneks läinud.
Jõuame Viljandisse tagasi ja saadan Tartusse kuusest tehtud fotod. Nende põhjal ei oska ka Rein Drenkhan midagi arvata.
Võib-olla tulebki äriplaan teoks teha ja hakata kuusepuud raha eest soomlastele näitama. Pätu peab siis vist igaks juhuks ketti panema.