Õpilasesindus annab võimaluse vastutada

Viljandi kultuuriakadeemia üliõpilasesinduse liige Piret Palgi ning president Are Tints veedavad suure osa argipäevast esinduse ruumides. Foto: Peeter Kümmel / Sakala

Õpilasesinduste ülesanded, suurus ja ülesehitus erinevad küll kooliti ja haridustasemest sõltuvalt, kuid neil kõigil on kaks suurt eesmärki: esindada õppurite huve ja jagada neile teavet.

Viljandi kultuuriakadeemia üliõpilasesinduse president Are Tints sõnas: «Seista tuleb selle eest, et tudengite hääl kostaks direktsiooni, nõukogu ja koolile tähtsate asutuste kõrvu.»

Esinduse liikmed peaksid seisma hea õppurite keskkonna, huvitegevuse korraldamise ja info edastamise eest ning hoolitsema, et pistikutes oleks elekter, internet jookseks korralikult ja jalgratastele oleks panipaiku. Kooli siseorganina töötav esindus aitab tudengeil muu hulgas organiseerida treeninguid ja võistlusi.

Informatsiooni jagamine

Are Tints on esindanud tudengeid kolm aastat, olnud kaks aastat üliõpilasesinduse president ja kuulunud ka üldhariduskoolide õpilasesindustesse ning oskab seepärast võrrelda haridusasutuste tasandite esinduste erinevusi.

«Põhikoolis või gümnaasiumis on peamine eesmärk õpetajatele informatsiooni anda,» arvas Are Tints. «Juhtkonnal on vaja teada, mida õpilased mõtlevad. Koostööpartnerina saavad nad kõrgkoolis ridamisi lisaülesandeid. Anname endiselt infot, kuid oleme õppeasutusele rohkem partner,» selgitas ta.

Hiljuti valiti Viljandi gümnaasiumis tavapärasest märksa avalikumal ja demokraatlikumal viisil õpilas­esindust. Valimistel said oma sõna öelda kõik õpilased ning tulemused olid avalikud. Direktor Ülle Luisu hinnangul aitab õpilasesindus juhtkonnal arvestada otsuseid langetades õpilaste seisukohti. Tema sõnutsi on selle liikmetel võimalik korraldada omaalgatuslikke ettevõtmisi ning demokraatlikult loodud esindus on tervikliku koolikultuuri kujunemiseks tähtis.

Luisk pidas õppeasutuse seisukohalt heaks, kui seal kasutatakse õpilaste soovitatut. See annab võimaluse luua üksmeelne koolipere ning ennetada arusaamatusi. Esinduste töö käib vabatahtlikkuse alusel, kogemuste saamiseks.

Are Tints lausus, et kultuuriakadeemia eelarvest on igal aastal esindusele mõeldud mingi kokkulepitud summa. See ei ole esinduse oma, vaid kulub ürituste korraldamisele, sporditrennidele ja printimisele. Lisa on võimalik saada projektidest. Sponsorlust on saadud näiteks Tartu ülikooli üliõpilasesindusest.

Noormehe sõnul on nende seis väga hea ning nad on koolile tänulikud, et neid hoitakse ja toetatakse. Väidetavalt on raha selle tegevuse juures teisejärguline, märksa tähtsamaks pidas president seda, et inimesed tahaksid midagi teha ning ümbritsevat paremaks muuta.

Are Tints kurtis, et ülikooli esindustes tuleb pikalt arvuti taga istuda ja ohtralt meile saata. Gümnaasiumis on seda tööd märksa vähem. Tudengitel on vaja kätte saada nii koolisisene kui üle-eestiline informatsioon.

Esinduste liikmed

Akadeemia esindusel on seitse hääleõiguslikku liiget. Igaühel on oma toimkonnad ja vastutusalad, et tegevus ei jookseks raskematel aegadel sõlme. Raskemateks nimetas Are Tints aegu, mil ühte nädalasse on koondunud palju üritusi ning tavapärased olmeprobleemid ei anna samuti rahu.

Iga liige on saanud mandaadi erinevast õppeosakonnast, et otsused oleksid õiglasemad ja ideed võimalikult mitmekesised. Tints tõdes, et järgmisel aastal või hiljem on ülikoolide reformimise ning osakondade vähenemise tõttu vaja seda süsteemi muuta.

Esinduse tegevuses lööb järelevalvetoimkonnas kaasa ka mullune liige. Tema ülesanne on jälgida, et esindus ei teeks rumalusi ega kulutaks raha tühjale-tähjale. Lisaks on veel toetajaliikmed. Nemad tegutsevad oma vabast tahtest ning hääleõigust neil pole.

Are Tints sõnas: «Tänavu on raskem kui varasematel aastatel.» Põhjus peitub tema tõdemust mööda selles, et tavapäraste olmeküsimuste lahendamise asemel tuli ühtäkki hakata jagama teavet ülikoolide reformi kohta. Uuted puudutavad akadeemiat tugevalt ning on tähtis, et info kiiresti liiguks. Esindusel peab olema toimuvast kogu aeg ülevaade nii õpilaste kui kooli vaatevinklist.

Kui akadeemia ei anna informatsiooni edasi või see ei saabu Tartust, pole võimalik edastada seda ka õppuritele. «Teave võiks kohale jõuda ikka kohe, mitte nelja nädala pärast,» ütles üliõpilasesinduse president.

Tähtsaks pidas ta sedagi, et tudengite arvamus jõuaks direktsioonini ning Tartusse. Tänavu püsis esindus silmitsi teadmatusest tingitud paanikaga. «Ükskõik milline otsus ka poleks, esindus peab seda teadma,» lausus Tints.

Noormehe arvates on esinduses olemine ühtaegu privileeg ja koorem. Privileeg seetõttu, et kui liikmed on valitud demokraatlikult, tähendab see suurt usaldust. Tema jutu järgi leidub ka selliseid koole, kus esindusse pääseb näo või õpiedukuse järgi.

Koormav on liikme staatus sellepärast, et röövib palju aega ning ürituste ebaõnnestumise korral vaadatakse kindlasti just esinduse poole. Seevastu tänusõnad korvavad presidendi sõnul kõik raskused.

Esimene võimalus

Are Tintsi jutu järgi on nii mõnigi esinduse liige olnud väga tänulik, et on saanud midagi korraldada ja millegi eest vastutada. Inimene soovib vastutada, kuid sugugi kõigil pole ülikoolis seni olnud selleks võimalust.

«Minu arvates ei arenda meie haridussüsteem sotsiaalseid oskusi,» ütles Tints mõtlikult. Tema sõnutsi jääb ennekõike vajaka võimalust meeskonnas tegutseda ja vastutada. Üliõpilasesinduse presidendi meelest on neid oskusi võimalik parandada huvitegevuse, esinduste korraldatud ürituste ja sporditreeningute abil.

«Meie süsteem koolitab inimesi, kes on suurte faktiteadmistega, kuid paljude probleemide ja kompleksidega,» arvas Tints. Ta lisas, et õppeasutuste paremusjärjestuse tõttu ei usalda noored üksteist, vaid kardavad. Sellised asjad tulevad ilmsiks alles pärast kooli.