Täispikkuses artikkel ilmus 23. oktoobri «Sakala» paberväljaandes.
Karksi vald sooviks ordulinnusesse ehitada lava, kuid muinsuskaitsjate sõnul rikub see vaate linnuse müüridele.
Rahva mälus elava lava üle käivad vaidlused
24. oktoober 2012, 17:17
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Karksi vallavanema Arvo Malingu sõnutsi pandi kirja 21 lähteülesannete punkti, et anda muinsuskaitse eritingimuste seadjatele ülevaade valla soovidest. Ideede nimekiri läkitati ekspertarvamuse saamiseks kindlusarhitektuuri pärandiga tegelevale mittetulundusühingule Castellum.
«Ekspertarvamus oli põhimõtteliselt selline, et peale lavade on kõik enam-vähem lubatud,» ütles Karksi valla keskkonnaspetsialist Tiia Kukk. Tema selgitust mööda soovitasid eksperdid, et käimlad ja lõkkekohad võiksid paikneda väljaspool müüre.
Muinsuskaitse eritingimusi pole Karksi ordulinnusele veel koostama hakatud. «Kui eritingimused tulevad sellised, et restaureerida võib ainult olemasolevaid müüre, ei ole neid vaja üldse teha,» lausus Maling.
Viidates Karksi ordulinnuse 1656. aasta plaanile, mida hoitakse Rootsi riigiarhiivis, ütles Castellumi esindaja Robert Treufeld, et lavasid ehitades kaoks linnuse ehedus. Pigem tuleks tema hinnangul rõhku panna olemasoleva säilitamisele kui hakata midagi uut juurde tegema.
«Muudatused võtaksid võimaluse originaali kätte saada ja seaksid vaadetele piirid,» põhjendas Treufeld. «Kui eeslinnuse müüri äärde ehitataks paikne lava, jääks müür selle taga varju.»
Valla koostatud lähteülesannetes on kirjeldatud kahte statsionaarse lava kohta, sest vallavolikogus on kaks arvamust, kuhu lava rajama peaks: kas linnuse müüri äärde või vallikraavi põhja. Mõlemad kohad pandi lähteülesannetesse kirja, et teada saada muinsuskaitse eritingimuste tegijate seisukoht.
Arvo Malingu sõnutsi oli eesmärk, et muinsuskaitse eritingimustes saaks võimalikult laialdaselt käsitletud, mida on võimalik ordulinnusesse ehitada, mida seal renoveerida ja millisteks tegevusteks on võimalik tingimusi luua.
Läinud sajandil peeti suuremad rahvapeod ees- ja põhilinnuse vahelise oru põhja ehitatud tantsulaval ja suurel laval, mis seisis eeslinnuse müüri ääres. Nüüdseks on mõlemad esinemispaigad lagunenud, kuid rahva mälus elavad need edasi.