Menukirjanik kõneles Eesti kurblugudest

Foto: arhiiv

Eesti raamatu päeva tähistamiseks tuli Karksi-Nuia külla Imbi Paju — Jõgevamaalt Võtikverest pärit bestsellerite autor, kes elab Soomes. Aga ta on eestlane, mitte keegi muu.

Eesti lugu on see, kust Imbi Paju on pärit ja mida ta jutustab. Seda Eesti lugu vestis ta ka Karksi-Nuia kultuurikeskuses oma kahe raamatu ja filmi kaudu. Tema sulest on ilmunud «Tõrjutud mälestused» ja «Soome lahe õed».

38 tundi

Imbi Paju ei mõista, miks temast 15 aastat noorem sõbranna ütleb talle, et emotsioone ei tohi avalikult näidata ega kedagi usaldada. Tema silmis ei ole see õige.

Imbi Paju on kirjanik, kellest õhkub soojust, siirust ja vahetust. Ta on lugude koguja, kellel oma esimese bestselleri kirjutamiseks oli 38 tunni ulatuses inimeste õudusjutte nõukogude võimust.

Kirjutades on ta oma sõnul pannud mängu südame, kuid kahtlemata tuleb kasutada ka fakte ja mõistust. Sellest lugu sünnibki.

Oma loomingu alustalaks peab Imbi Paju ikkagi «Tõrjutud mälestusi», kus ta kasutas oma ema ja ta õe ning teistegi naiste lugusid. Esmalt valmis tõsielufilm, mis kõneles Nõukogude okupatsiooni aegsest terrorirežiimist. Siis kirjutas ta raamatu käsikirja. Raamat trükiti soome keeles, siis tõlgiti see eesti, rootsi, inglise ja vene keelde. Filmi on kirjanik tutvustamas käinud ka Ameerikas ja Taiwanis.

Kui teos 2007. aastal rootsi keeles ilmus, võeti see seal gümnaasiumide «Elava ajaloo» õppeprogrammi, et õpilased saaksid lisaks holokaustile teada kommunismi kuritegudest ja olemusest. «See raamat kirjeldab seda, mis Eestis oli,» lausus Paju.

Ka teisest loost sai esmalt film. Hiljem ilmus «Soome lahe õed» raamatuna soome keeles ning nüüd nägi see trükivalgust ka eesti keeles. Tõlkimisest on huvitatud Norra ja Rootsi.

Teise raamatu algus on seotud Viljandi ja Helmi Visnapuu looga.

«Peategelane on ainuke elus olev naiskodukaitsja. Ta on nüüd juba üle 95 aasta vana,» tähendas autor ja lisas, et selle raamatu sisu iseloomustab ka teine pealkiri «Vaadates teiste valu».

Rahvas teadis

Sellest, kuidas ta ajaloo teemade peale sattus, rääkis Imbi Paju järgmist. Kui Nõukogude Liit kokku varises, oldi siin rõõmsad ja arvati, et kõik teavad okupatsioonist. Kui aga kirjanik läks Helsingi ülikooli, mõistis ta, et tõde on teine. Ka kümme aastat tagasi kohtas ta suhtumist, et Eesti oli ohver, aga mitte süütu ohver.

«Eesti ja Läti kohta öeldi Soomes, et need riigid on ise ka oma okupatsioonis süüdi. Me teame Soome militaarajaloost, et soomlased võitlesid, aga eestlased mitte. Väita, et eesti on ohver, aga mitte süütu ohver, on sama kui öelda vägistatud naise kohta, et jaa, ta vägistati küll, aga ta on ise ka süüdlane, sest kandis liiga lühikest seelikut,» selgitas Paju ning lisas, et paraku võimendus selline väide ajakirjanduses.

Kohtudes Soome lugejatega kirjanik sellist ise-olete-süüdi-suhtumist ei tajunud. «See oli virvendav poliitiline pealispind. Mõistsin, et 99 protsenti soomlastest saab väga hästi aru, mis Eestis toimus. Soomes öeldakse, et rahvas teab. Nii see on. Soomlased elasid eestlastele kaasa,» tähendas Paju.

Ja kuigi soomlased räägivad Imbi Pajust kui oma kirjanikust, on ta igasuguse kahtluseta eestlane ja ajab eesti asja.

«Elan küll mõlemas riigis, aga oleme nii avatud maailmas, et kõik reisivad kuskil,» lausus ta. «Eesti on minu riik.»

Nii jõudiski ta Karksi-Nuia. «Siia sattusin seepärast, et käisin Lusika talus paastul, ja uute tutvuste kaudu,» lausus ta kerge muigega.

LOOMING

Oma teoste eest kõrget tunnustust saanud Imbi Paju on kommunismi kuritegudest kirjutamisega maailmas kuulsust pälvinud eestlane.

• 2005. aastal linastus film ja 2006. aastal ilmus raamat «Tõrjutud mälestused», mis sai Soomes kohe bestselleriks ning millest on välja antud viis kordustrükki. Teos on tõlgitud eesti, rootsi, vene ja inglise keelde.

• 2009. aasta märtsis ilmus Imbi Pajul Soomes koostöös Sofi Oksaneniga küüditamise 60. aastapäeva puhul artiklite kogumik «Kõige taga oli hirm». Kogumik sai sama aasta lõpul «Helsingin Sanomate» kriitikutelt tunnustuse kui enim tähelepanu pälvinud teatmeteos.

• 2009. aasta novembris esilinastus Helsingis, Tallinnas ja Brüsselis Paju uus psühholoogilis-ajalooline dokumentaalfilm «Soome lahe õed». Sama pealkirja kandev raamat saavutas Soomes kohe suure populaarsuse. See on ilmunud ka eesti keeles.

Allikas: «Karksi Sõna»