Uued kohtulood terendavad ees

Marko Suurmägi
, uudistetoimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Annika Jaansoo
Annika Jaansoo Foto: Elmo Riig / Sakala

Võit pärast viit kohtuistungit tõi Moonirulli omanikele küll teadmise, et neil oli õigus, kuid ühtegi eurot see otsus neile ei anna.

Asjaosalised pelgavad, et nüüd algavad uued kohtuvaidlused selle üle, kui palju keskus kohvikupidajale maksma peab.

Need nõuded võivad ulatuda tuhandetesse eurodesse, sest ainuüksi hagi hüpoteetiliseks hinnaks on kohus arvutanud ligi 12 000 eurot. Sellele lisanduvad kohtukulud, mille suurust kumbki pool avaldada ei taha.

Kohus on öelnud, et pärimusmuusika keskus peab tasuma kõik vastaspoole kohtukulud. Keskust esindav vandeadvokaat Paul Keres on aga arvamusel, et mingit rahamaksmist ei tule. Nimelt on Moonirull tema sõnul endiselt keskusele võlgu ja see summa katab menetluskulud.

Kohtukulud viivad taas kohtusse

Seda, mitu tuhat eurot Moonirull riigilõivudele, advokaadile ning ekspertiisidele kolme aasta jooksul kulutas, pole veel teada. Lähiajal peab firma summa kokku arvutama ja vastaspoolele esitama.

«Eks ta ole nii-öelda Eesti keskmine,» arvas kulude suuruse kohta üks Moonirulli omanikke Annika Jaansoo. Milline on aga Eesti keskmine kohtukulu, selle kohta andmeid pole.

Pärimusmuusika keskuse juht Ando Kiviberg arvas, et juba kohtukulud ise võivad anda põhjust taas kohtu poole pöörduda. Nimelt on kulude suuruse üle võimalik vaielda ning need vaidlused tuleb lahendada kohtuniku juures. «Mitte keegi ei soovi ebaõiglast kohustust tasuda, aga me ei tea, kus on õigluse punkt,» nentis Kiviberg.

Kohtukulud võivad tulla ehmatavalt suured, sest sama asjaga on Eesti kohtusüsteemile lausa kaks ringi peale tehtud ning mõlemad pooled on kulutanud raha nii advokaatidele kui riigilõivu maksmiseks. Iga kord, kui üks pool tegi uue edasikaebamise otsuse, tuli jälle riigile maksta.

Küsimusele, kui palju pärimusmuusika keskus on kohtupidamisele raha kulutanud, vastas Kiviberg, et ei oska seda öelda. «Ja ma pole kindel, kas ma tahangi seda öelda, kui see summa selgeks saab,» sõnas ta. «Igal juhul oleks selle raha eest saanud palju mõistlikumaid asju teha.»

Teadmata suurusega kohtukuludele võivad lisanduda ka Moonirulli kahjunõuded. Üürilepingu ülesütlemise tühiseks kuulutamiseks esitatud hagis ei nimetanud Moonirull, kui palju ta kahju sai, ning seetõttu ei olnud hagis ka rahalist nõuet.

Kahjunõue võib lisanduda

Küsimusele, kas firma on saanud kogu protsessi vältel majanduslikku kahju ning kas seda raha hakatakse nüüd keskuselt välja nõudma, vastas Annika Jaansoo kirjalikult, et kahju on kannatatud. Ühtegi summat ta välja ei toonud, küll aga nimetas, et võimalusi kahjude kompenseerimiseks on mitu.

«Püüame siiski ka seekord läbirääkimisi pidada, nagu oleme püüdnud kogu kohtuprotsessi jooksul. Kui see ei õnnestu, tuleb kaaluda uue kohtuasja alustamist,» kirjutas ta.

Telefonivestluses ütles Jaansoo, et tal on kolm aastat väldanud kohtuskäimisest kõrini ning ta ei taha keskuselt peale kohtukulude midagi välja nõuda. «See pole lubadus,» rõhutas ta ja väljendas nii kirjalikult kui suuliselt lootust, et kohtusse pole enam vaja minna.

Moonirulli kohtus esindanud vandeadvokaat Martin Männik avaldas sel nädalal veendumust, et kahjunõue pärimusmuusika keskuse vastu siiski esitatakse. Kahjunõude arvutamise aluseks on 2009. aasta folgifestivali avapäeval juhtunud intsident.

Nimelt otsustasid kohviku omanikud Janis ja Annika Jaansoo sel päeval kohviku pärast poole aasta pikkust vaikelu uuesti avada, et rahvarohke festivali südames tulu teenida. Turvamees ei lubanud Jaansoosid kohvikusse ning festivali korraldajad jäid seisukohale, et sel ajal kõrvalisi inimesi aida teisele korrusele ei lubata. Ando Kivibergi meenutuste kohaselt kaebas Moonirull keskuse niisuguse käitumise pärast kohtusse, kuid võit jäi selles vaidluses aida poolele.

Nüüd leidis Männik, et just see 2009. aasta juhtum annab Moonirullile aluse jätta üürivõlg tasumata ja hoopis ise kahjutasu nõuda. Nimelt oleks kohvikupidaja neil neljal folgipeo päeval teeninud juristi arvestuse kohaselt suuremat tulu, kui oli toona üürivõlg. Männik avaldas veendumust, et keskus on kohustatud Moonirullile saamata jäänud tulu hüvitama.

Eesti pärimusmuusika keskus pole selle arvamusega päri.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles