Kohvikule tõi kohtus võidu liiga väike võlg

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Seni kolm aastat kestnud kohtutee on põhjustanud pärimusmuusika aida klaasosa kolmandal korrusel asuv kohvik. Suure tõenäosusega vaidlused jätkuvad, sest on selgeks saanud, kellel on juriidiline õigus, ning alata võib kahjutasude ja võlgade väljanõudmine.
Seni kolm aastat kestnud kohtutee on põhjustanud pärimusmuusika aida klaasosa kolmandal korrusel asuv kohvik. Suure tõenäosusega vaidlused jätkuvad, sest on selgeks saanud, kellel on juriidiline õigus, ning alata võib kahjutasude ja võlgade väljanõudmine. Foto: Elmo Riig (montaaž)

Pärast viit otsust leidis kohus, et Kirsimäe aida kohvikupidaja võlg oli üürilepingu lõpetamiseks liiga väike ning pärimusmuusika keskus ei tohtinud teda selle pärast välja visata.

Ringkonnakohtu otsusest võib välja lugeda, et kui kohvikut pidanud osaühingu Moonirull üürivõlg oleks üürilepingu ülesütlemise ajal olnud 850 eurot suurem, oleks kolme aasta pikkuse kohtusaaga võitjaks kuulutatud pärimusmuusika keskus.  Kui kohviku rentnikule leping 2009. aasta jaanuari keskel üles öeldi, võlgnes Moonirull keskusele 2750 eurot üüri ning ligi 1500 eurot kommunaalkulusid.

Kohtud arvutasid erinevalt

Et kohviku rendipinnalt minemakihutamine oleks seaduslik, pidanuks Moonirull võlgnema 3622 eurot. Kui vaidlejad kohtusid maakohtu saalis, leidis kohtunik, et üüri ja kommunaalkulud võib liita ning sel juhul ületab võlasumma nõutud piiri. Ringkonnakohtunik seevastu otsustas, et üür ja kommunaalkulud tuleb lahutada, ja võit läks Moonirullile.

Kolm aastat väldanud kohtuprotsess sai järsu lõpu 15. oktoobril, kui riigikohus otsustas, et ei hakka pärimusmuusika keskuse ja Moonirulli vaidlust arutama, ning jättis kehtima ringkonnakohtu lahendi.

Selline lahendus on meeltmööda Moonirullile, kuid tekitab suurt tuska pärimusmuusika keskusele.

«See on ohtlik sõnum kõigile teistele rendileandjatele, sest kohtulahendist selgub, et üürnik võib käituda nii, kuidas ise tahab, ja lepingut ei saa temale üles öelda,» leidis pärimusmuusika keskuse juht Ando Kiviberg.

Ta avaldas kahetsust, et riigikohus vaidlust lõpetada ei võtnud. «Ilmselt on siis kohtud tööga nii ülekoormatud,» nentis ta.

Tülis algusest peale

Tüli Viljandi lossimägede veerel asuva pärimusmuusika keskuse ja samas majas kohvikuruumid rentinud firma vahel algas kohtuotsuses esitatud kirjelduse järgi peaaegu kohe, kui kohvik tööd oli alustanud.

19. veebruaril 2008 sõlmisid firma ja keskus omavahel rendilepingu, mille kohaselt sai Moonirull endale kohviku ja katuseterrassi. Talvisel ajal pidi rentnik maksma keskusele 1200 eurot kuus üüri ja sellele lisandusid kommunaalkulud. Suvisel ajal oli rent veel kõrgem, sest maksta tuli ka terrassi kasutamise eest.

Kui kohvik 2008. aasta kevadel tööd alustas, leidsid Moonirulli omanikud, et ruumid pole päris sellised, nagu nad olid soovinud. Nende hinnangul ei töötanud korralikult köögi ventilatsioon ning töötingimused olid seal kohati väljakannatamatud: kraadiklaas näitas halvematel päevadel üle 40 kuumakraadi.

Seepeale arvasid firma esindajad, et alandavad ühepoolselt rendisummat ja hakkavad aidale maksma 900 eurot kuus. Sellega polnud rendileandja päri ning ka kohus leidis oma viimases otsuses, et renti sel moel vähendada ei saa.

Üürivõlad hakkasid paisuma ning aasta lõpuks ületas võlg juba kolme kuu summa, mis võlaõigusseaduse kohaselt annab võimaluse üürileping üles öelda. Pärast hoiatust vähendas Moonirull võlgu olevat summat, kuid seda täiel määral ei tasunud.

Samasse perioodi jäi ka juhtum, kus ühel aida ruumides peetud seminaril sai mitu osalejat toidumürgituse ning selle põhjustamises kahtlustati Moonirulli valmistatud ja serveeritud Mulgi putru.

2009. aasta 15. jaanuaril ütles keskus kohvikupidajale

üürilepingu üles ega lubanud selle esindajaid enam tööruumidesse. Moonirull alustas seepeale kohtuteed. Aasta hiljem otsustas ta ka omalt poolt lepingu üles öelda ja vabastas ruumid. See oli 2010. aasta jaanuaris.

Aida kohvik seisis külalistele suletuna kaks aastat, sest alles 2011. aasta jaanuaris avas keskus seal uue kohviku. Seekord ruume enam rendile ei antud ning toitu pakub Eesti pärimusmuusika keskus ise.

OTSUSED

Osaühingu Moonirull ja Eesti pärimusmuusika keskuse kohtuasi kestis kolm aastat ning selle aja jooksul langetasid kohtud viis otsust.

• 22. juunil 2009 tegi maakohus otsuse Moonirulli kasuks.

• 14. detsembril 2009 tegi ringkonnakohus otsuse Moonirulli kasuks.

• 27. aprillil 2010 tühistas riigikohus eelnevad otsused ja saatis kohtuasja tagasi maakohtusse.

• 3. oktoobril 2011 tegi maakohus otsuse pärimusmuusika keskuse kasuks.

• 30. aprillil 2012 tegi ringkonnakohus otsuse Moonirulli kasuks.

• 15. oktoobril 2012 otsustas riigikohus, et ringkonnakohtu otsus jääb jõusse.

Allikad: «Sakala», kohus.ee

Tagasi üles