Kauplused kaaluvad tossutajate tõrjumist

Centrumi kaubanduskeskuse peasissekäigu esises varjualuses, kust käib iga päev läbi sadu linlasi, võib sageli korraga kohata sigaretti pahvivaid inimesi ja lapsevankriga emasid. Foto: Elmo Riig / Sakala

«Tegelikult on see ikka päris rõve,» iseloomustas üks keskealine Viljandi mees läinud nädalal bussijaamas kohatud «Sakala» ajakirjanikule naabruses asuva Centrumi poekeskuse peasissekäigu ees valitsevat olukorda.

Olgugi et kurtja on mõnikord sõprade seltsis õlleklaasi tõstes ka ise sigaretimaias, häirivad teda inimesed, kes suurte poodide välisuste vahetus läheduses tossutavad. Nii sunnitakse sealtsamast läbi käivaid mittesuitsetajaid vastu tahtmist tubakavingu sisse hingama ning prügikonteinerisse heidetud konid eritavad mitme meetri raadiuses ebameeldivat haisu.

Et teema tõstatanud mees ei soostunud leheveergudel nimega esinema, palus toimetus oma tähelepanekuid kirjeldada paaril noorel emal, kes iga päev lapsevankriga ringi liiguvad. Mõlemad kinnitasid, et neidki on avalikes kohtades suitsetavad kaaslinlased aeg-ajalt nina kirtsutama pannud.

Lapsevankri kõrval

Kuu aega tagasi kolmanda lapse ilmale toonud Annika Filippova arvates on kõige ebameeldivam koht Centrumi kaubanduskeskuse tagumise sissekäigu poolkinnine varjualune, sest õhk liigub seal vaevaliselt.

«Alles mõni päev tagasi olin kaldtee otsa juures vihmavarjus ja ootasin sõbrannat. Seest tuli üks mees ja pani otse minu kõrval suitsu põlema, tegemata märkamagi, et mul oli laps vankriga käe all,» kirjeldas ta.

Filippova ei kuulu oma sõnul nende hulka, kelle arvates tuleks suitsetajatel põhimõtteliselt kõikjal avalikus ruumis elu kibedaks teha, küll aga võiks sigareti läitmine tema arvates keelatud olla avalike asutuste sissekäikude ees. «Need on kohad, kuhu satub korraga palju inimesi ja oleks tore, kui seal seal saadaks hakkama teineteisele ebamugavustunnet või tervisekahju põhjustamata.»

Kõrvade vahel kinni

Üks Centrumi omanikest Tauno Tuula ütles, et pikaaegse ahelsuitsetajana ei oska ta sellest teemast suurt midagi arvata. Ta avaldas kahtlust, kas tegemist saab olla tõsise probleemiga, sest vastasel juhul oleks ta sellest juba varem kuulnud — eriti tänavu, kui oli väga niiske suvi ja inimesed passisid sageli vihmavalingu möödumist oodates keskuse uste juures.

Ettevõtja hinnangul ei takista keelumärkide ülesriputamine kedagi teistele suitsu näkku puhumast, kui tema sisemine tsensor seda lubab. «See asi on ikka kõrvade vahel kinni. Aga kui vaja, võime ka sildid üles panna,» sõnas ta.

Ka Paalalinna Maksimarketi juhataja Katrin Tiiroja ja Männimäe Selveri juhataja Marina Lillepõld avaldasid valmidust ukse ees suitsetamine keelata. Samas ütlesid mõlemad, et seni pole ükski klient sellekohase märkusega otse nende poole pöördunud.

«Kunagi aastaid tagasi nuriseti meiega sama katuse all tegutsevate väiksemate äride töötajate üle, kes seal suitsu pahvisid, aga nendega saime kiiresti korra majja. Nüüd käivad turvatöötajad aeg-ajalt ukse eest läbi ja sekkuvad, kui keegi teisi mis tahes moel häirib,» selgitas Lillepõld.

SELGITUS

ELO PAAP,
maavalitsuse terviseedenduse peaspetsialist

Praegune tubakaseadus ei reguleeri avalike hoonete ukse ees suitsetamist, mistõttu kehtestab korra iga omanik ise. Koostatava uue seaduse tekst näeb ette juba konkreetsemaid piiranguid.

Teadlased ütlevad, et suitsetaja tõmbab suitsu peavooga oma kopsu vaid 30–45 protsenti tubaka põlemisel vabanevatest kahjulikest ainetest. Kõik ülejäänu jääb väljapuhutavasse kõrvalvoogu, mis võib jõuda mittesuitsetajateni.

Et nende kopsud pole mürgiga harjunud, võib sel ka lühiajalise sissehingamise korral olla kahjulik mõju.

Ja lõpuks on tegemist ikkagi ennekõike eetika küsimusega. Kui me mürgitame iseennast,  on see meie asi, teiste tervise kahjustamine on aga kuritegu.