Maanaised võtsid luubi alla tervise

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Maret Maripuu
Maret Maripuu Foto: Mihkel Maripuu / Postimees

Tavaline hommik võiks alata Viiratsi valla haridus-, kultuuri- ja sporditöö spetsialistil Anne Freimuthil peanoogutuste ja kätevibutustega voodiserval. Selleks pole aga pahatihti aega.

«Olen neid liigutusi teinud ja tõesti on mõnus. See võtab tegelikult vaid hetke,» kiitis Freimuth võimlemist.

Tõepoolest, kui istud pärast ärkamist voodiserval ning liigutad kõigepealt õlgu ja pead, paneb see vereringe tööle ja pea verevarustus läheb paremaks. Pingutus pole suur ning nagu Freimuth ütles, koosnebki tee parema enesetunde poole niisugustest pisiasjadest.

Naised on jäänud maale

Pinges õlgu märkas Anne Freimuth ka pühapäeval Viiratsi koolis. Seal tähistas mittetulundusühing Kodukant Viljandimaa rahvusvahelist maanaiste päeva. Pidulauda olid kogunenud mõned kutsutud mehed ja saalitäis maanaisi. Päeva teema oli naise tervis.

Tervisest, sealhulgast kaalust ja liikumisest, tuli juttu pärast seda, kui põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder oli tõdenud, et maanaistel on tegemisi kõvasti juurde tulnud. Kui varem vaatasid naised, mida meeste kõrval teha saaks, siis praegu teenib suurem osa maamehi linnas või hoopis piiri taga ja kõik muu lumelükkamisest lastekasvatamise ja paikkonna kultuuri hoidmiseni on jäänud naiste kanda.

«Linnanaised on ikka arvanud, et maanaine on uhke olla,» tähendas Viljandi maasekretär Küllike Kütt. «Olla naine maal on tunduvalt raskem kui linnas,» tõdes ta ja tõi välja statistika, et linnas on naisi umbes kolm neljandikku ja maal kõigest üks neljandik.

Selle neljandiku esindajatele tahtiski Kodukant Viljandimaa laupäeval südamele panna, et nad oma tervist hoiaksid.

Kui muutuda, siis täielikult

Tervisest oli maanaistele kõnelema tulnud riigikogu liige Maret Maripuu, kes hiljuti kaitses Tartu ülikoolis rahvatervishoius magistrikraadi.

Ta nentis, et ongi ebaõiglane, et osa naisi võib süüa rohkem, aga teistele hakkab liigne amps kohe mõjuma. «Iga naine alustab dieeti keskmiselt kaks korda kuus,» tõi ta välja Austraalia uuringu tulemused. Sageli minnakse kaalulangetamiseks esmalt apteeki ja ostetakse sealt tablette, soetatakse mõni salenemisraamat või otsustatakse sportida. See emotsiooni ajel tehtud muutus kestab mõnda aega, kuni tuleb sünnipäevapidu või jõulud ning mõttega, et elatakse ju ainult üks kord, lastakse end taas käest.

Maripuu kinnitas, et ainult emotsioonist, mis tuleneb sellest, et teatrisse minnes kleit kuskilt kisub, ei piisa. «Kestva tulemuse saavutamiseks peab muutma elustiili sada protsenti ja jäädavalt,» sõnas ta.

Millestki pole vaja täiesti loobuda, ent tuleb osata täis kõhu tunnet hinnata. «Ära söö lapselapsest jäänud toitu ära. Sa oled juba oma portsjoni söönud ja teed endale kahju,» manitses kõneleja saalis istuvaid vanaemasid. Ta lisas, et ilmselt on see suhtumine  pärit raskest ajast, mil toitu oli vähe ning kurjast oli seda üle jätta.

«Ja liikuda tuleks vähemalt pool tundi päevas,» jätkas Maripuu ning kinnitas, et see on hea nii kehale kui vaimule.

Anne Freimuth kinnitas, et liikumine, kui minna näiteks sõbrannaga kiires tempos jalutama, tekitab õnnehormooni. Ta toonitas, et südamele ei tohi muidugi liiga teha ja just selle järgi tuleb tempo seada. «Parim tervise näitaja ongi süda,» lausus Freimuth.

MAANAISTE PÄEV

Viljandimaal tähistati mittetulundustühing Kodukant Viljandimaa eestvedamisel maanaiste päeva pühapäeval, aga tegelik tähtpäev oli ligi nädal varem.

• Rahvusvaheline maanaiste päev on igal aastal 15. oktoobril, päev enne rahvusvahelist toidupäeva, et tunnustada ja toetada maanaiste mitmekülgset rolli maailmas.

• Maanaiste päeva hakati tähistama 1997. aastal. Eestis on eri organisatsioonid seda teinud 1998. aastast.

• Maanaised moodustavad enam kui neljandiku kogu maailma elanikkonnast.

• Maailmas toodavad naised rohkem kui poole põllul kasvavast toidust: Aafrikas umbes 80, Aasias 60, Ladina-Ameerikas ja Lääne-Euroopas ning Põhja-Ameerikas 30–40 protsenti.

Allikas: põllumajandusministeerium

Märksõnad

Tagasi üles