Karksi vald sooviks ordulinnusesse ehitada lava, kuid muinsuskaitsjate sõnul rikub see vaate linnuse müüridele.
Rahva mälus elava lava üle käivad vaidlused
23. oktoober 2012, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Karksi vallavanema Arvo Malingu sõnutsi pandi kirja 21 lähteülesannete punkti, et anda muinsuskaitse eritingimuste seadjatele ülevaade valla soovidest. Ideede nimekiri läkitati ekspertarvamuse saamiseks kindlusarhitektuuri pärandiga tegelevale mittetulundusühingule Castellum.
«Ekspertarvamus oli põhimõtteliselt selline, et peale lavade on kõik enam-vähem lubatud,» ütles Karksi valla keskkonnaspetsialist Tiia Kukk. Tema selgitust mööda soovitasid eksperdid, et käimlad ja lõkkekohad võiksid paikneda väljaspool müüre.
Muinsuskaitse eritingimusi pole Karksi ordulinnusele veel koostama hakatud. «Kui eritingimused tulevad sellised, et restaureerida võib ainult olemasolevaid müüre, ei ole neid vaja üldse teha,» lausus Maling.
Kui palju hoida originaalpilti?
Viidates Karksi ordulinnuse 1656. aasta plaanile, mida hoitakse Rootsi riigiarhiivis, ütles Castellumi esindaja Robert Treufeld, et lavasid ehitades kaoks linnuse ehedus. Pigem tuleks tema hinnangul rõhku panna olemasoleva säilitamisele kui hakata midagi uut juurde tegema.
«Muudatused võtaksid võimaluse originaali kätte saada ja seaksid vaadetele piirid,» põhjendas Treufeld. «Kui eeslinnuse müüri äärde ehitataks paikne lava, jääks müür selle taga varju.»
Valla koostatud lähteülesannetes on kirjeldatud kahte statsionaarse lava kohta, sest vallavolikogus on kaks arvamust, kuhu lava rajama peaks: kas linnuse müüri äärde või vallikraavi põhja. Mõlemad kohad pandi lähteülesannetesse kirja, et teada saada muinsuskaitse eritingimuste tegijate seisukoht.
Arvo Malingu sõnutsi oli eesmärk, et muinsuskaitse eritingimustes saaks võimalikult laialdaselt käsitletud, mida on võimalik ordulinnusesse ehitada, mida seal renoveerida ja millisteks tegevusteks on võimalik tingimusi luua.
Läinud sajandil peeti suuremad rahvapeod ees- ja põhilinnuse vahelise oru põhja ehitatud tantsulaval ja suurel laval, mis seisis eeslinnuse müüri ääres. Nüüdseks on mõlemad esinemispaigad lagunenud, kuid rahva mälus elavad need edasi.
Karksi vallavolikogu liige Hendrik Agur ütles, et Karksi ordulinnuse varemetesse tuleks taas kultuurielu tuua, sest lihtsalt kivi ei pruugi rahvas enam vaatama tulla. «Oluline on, et linnuses saaks ka midagi muud teha peale müüride vaatamise. Küsimus ongi selles, kas taastame ainult arhitektuurilist poolt kivides või vaatame natuke ka seda, mida linnuses teha saame,» rääkis Agur.
Ta lisas, et ajutine esinemispaik, mille võiks müüride vahele ühe sündmuse tarbeks püstitada, ei saa rahvale kunagi nii südamelähedaseks kui püsiv lava.
Karksi vallavanem Arvo Maling lisas, et muidugi tuleb muinsuskaitsjate vastuväidetest aru saada, sest kui vallikraavi paigaldada tantsulava ja pealtvaatajate pingid, poleks see enam vallikraav. Vahe on ka selles, kas müüri ette teha lihtsalt lava või lava koos kõlakojaga, mis hakkaks vallavanema tõdemust mööda tõepoolest müüre varjama.
Kunagine elu müüride vahel
«Muidugi on lavade idees väike nostalgia, sest need on meil seal olnud,» tõdes Arvo Maling. Suur lava lammutati eeslinnuse müüri äärest 15—20 aastat tagasi.
Karksi volikogu liige Heino Luik meenutas, et juba 1930. aastate fotodel on näha värava juures asuva torni taga nelja astmega lava. 1950. aastatel peeti ordulinnuses laulupidusid ja oru tantsulava sai kõvasti kasutust.
Toonased lavad olid Luige ütlemist mööda ajutised. Materjal mädanes mõneteistkümne aastaga ära ja 1970. aastatel oli kolmas kord, mil esinemiskohad taastati.
Selliseid ajas hävivaid lavasid nimetas Robert Treufeld teisaldatavateks ja nende rajamiseks andis ta voli.
Kolmandast detailplaneeringu lähteülesannetes toodud esinemiskoha rajamise ideest rääkides tõi Treufeld Karksi vallavolikogus esinedes välja lahenduse, mis paistis kohalolijatele sobivat. Lähteülesanne kirjeldas soovi rajada eeslinnusesse killustiku või tänavakividega kaetud väljak, mis sobiks tantsuplatsiks või kuhu saaks üritusteks paigaldada ajutise lava.
«Kasutada võiks näiteks murukivi — see koormab linnust ja vaadet vähem,» ütles Treufeld. Ta selgitas, et murukivi paigaldatakse mõnekümne sentimeetri sügavusele ja see ei eelda ilmselt ka arheoloogilist uuringut.
Ülejäänud lavasid Treufeld ideepunktides esitatud variantidest ei pooldanud. «Ma ei ole lava vastu, aga ei taha seda kohta, kus see rikub linnuse vaadet,» sõnas ta.
Hendrik Aguri küsimuse peale, kas lava oleks hea arhitektuurilise lahenduse korral siiski võimalik, möönis ta, et see võib muinsuskaitseametis läbi minna.