Asjaosalised ei kinnita asekantsleri arvamust

Kui Viljandisse peaks haigla asemele jääma pelgalt tervisekeskus, vajaksid vähesed allesjäävad eriarstid senisest palju vähem ruumi. Foto: Elmo Riig (montaaž)

Täispikkuses artikkel ilmus 19. oktoobri «Sakala» paberväljaandes.

Kolmapäevases «Postimehes» ilmunud artikkel arstiabi ümberkorraldamisest, milles oli juttu Viljandi haigla võimalikust kadumisest, kajastab asjaosaliste arvates vaid asekantsleri arvamust, mitte tegelikku otsust.

«Praegu on suur küsimärk, mis saab Rakverest, Viljandist ja Narvast — seal on ilmselt kauem eriarstiabiga haigla, aga järjest julgemalt räägime ka nende puhul tervisekeskuse perspektiivist,» tsiteerib «Postimees» sotsiaalministeeriumi asekantslerit Ivi Normetit.

Vastust küsimusele, millisena nähakse maakonnakeskustesse kavandatavaid tervisekeskusi, praegu kelleltki ei saa.

Põhjalikumalt räägiti neist paar aastat tagasi Tartu ülikooli kliinikumi kevadkonverentsil: tervisekeskusse on koondunud perearstid, eriarstid; seal on röntgenikabinet ja labor, samuti päevakirurgiakabinet. Meelde on jäänud ka kliinikumi juhatuse esimehe Urmas Siiguri  lubadus, et Tartu kõrgelt kvalifitseeritud erakorralise meditsiini arstid hakkavad käima Viljandis valves.

Realistlikumaks minnes tekib küsimus, miks peavad noored eriarstid, kelle vähest motivatsiooni üldhaiglasse tööle asuda nimetatakse ühe haiglate sulgemise põhjusena, soovima asuda ametisse tervisekeskuses.

Viljandi haigla juhatuse esimees Priit Tampere ütles, et arutelu käib ja midagi ei ole veel otsustatud. «Ivi Normetiga rääkisin paar nädalat tagasi ja tema arvamus oli, et kõigepealt tuleb ära oodata erialaliitude seisukohad: millist arstiabi millistes keskustes tuleb osutada. Alles siis saab midagi konkreetsemat kavandama hakata.»