Politseijuht: meie töövõtted peavad olema mõistetavad

Viljandi politseiosakonna juht Alvar Pähkel Foto: Elmo Riig / Sakala

Viljandi politseiosakonna juhi Alvar Pähkli hinnangul peab politsei liikluse turvalisena hoidmiseks juhte tõhusalt kontrollima ja eeskirjarikkujaid karistama, kuid seda tuleb teha inimestele mõistetaval moel.

Vanemkomissar Alvar Pähkel, eelmisel aastal pööras politsei suurt tähelepanu liiklusele. Milliseid tulemusi see andis?

Liiklus oli meil esikohal juba 2007. aastal ning arvud näitavad, et olukord on muutunud palju paremaks. 2005. ja 2006. aastal hukkus Viljandimaal liikluses 11 inimest, 2007. aastal aga neli ja mullu kuus inimest. Seejuures said eelmisel aastal kolm meest surma ühes õnnetuses.

Minu eakas naabrimees armastab öelda, et liikluses on praegu asi väga hull ja aina sõidetakse ennast surnuks, kuid mina vaidlen sellele vastu. Võrreldes 1991. aastaga, mil Viljandimaal hukkus avariides tervelt 33 inimest, oli seis käesoleva kümnendi halvimatel aastatel kolm korda parem.

2007. aastast näib statistika tõepoolest normaalsem. Mille taga asi seni seisis?

Eelkõige on olukord paranenud tänu inimeste teadlikkuse kasvule, tugevale poliitilisele tahtele ja politsei järelevalve efektiivsemaks muutumisele. Pikka aega piirduti näiteks lahtiste turvavööde puhul näpuvibutusega, ehkki rihmade kinnitamine päästab surmast väga paljusid. Sellest ajast, kui tekkis poliitiline tahe leebe suhtumine lõpetada ja turvavarustuse mittekasutajaid hakati karmimalt karistama, tarvitatakse turvavööd tunduvalt rohkem.

Mõne inimese arvates on politsei aktiivseks muutunud seetõttu, et on vaja trahviraha korjata. Tegelikult on meie eesmärk liiklust rahustada, säästa elusid ja inimeste tervist. Ilma tõhusa kontrollita selleni lihtsalt ei jõua, sest seaduserikkumise ennetamiseks on kõige parem rohi ikkagi hirm vahelejäämise ja karistuse ees.

Liikluseeskirja eirajate tabamine on püha eesmärk, kuid ma olen seda meelt, et meetodid, millega seda tehakse, peavad olema rahvale mõistetavad.

Olen ise näinud, kuidas Tartu maanteel Kösti silla juures on politseinik neoonvesti seljast võtnud ja mõõdab posti taga seistes linna sisse sõitvate autode kiirust. Tule taevas appi, mis mulje inimestele sellest jääb! Nii arvataksegi, et politsei püüab trahviraha teenida. Tegelikult on asi lihtsalt selles, et suures kollektiivis leidub ikka inimesi, kes ei saa päris täpselt aru, mida nad tegema peavad. Ent need on pigem erandid ja me räägime politseinikele sellest järjest rohkem.

Muide, minu jutt ei tähenda siiski, et nurga tagant kiiruse mõõtmine iseenesest halb oleks — küsimus on lihtsalt kohas. Näiteks Jakobsoni tänaval, kus on neli kiiruspiirangu märki, koolimajad tee ääres ja lapsed jooksevad, ei tekita niisugune kontroll ilmselt kelleski küsimusi.

Loogika ütleb, et kui majandusel läheb halvasti, hakkab kuritegevus kasvama. Kas seda oli mullu ka Viljandimaal näha?

Kuritegude arvu poolest 10 000 elaniku kohta oleme endiselt üks riigi turvalisemaid maakondi — Mandri-Eestis Järva järel napilt teisel kohal. Siiski oli meil mullu ülemöödunud aastaga võrreldes üle 50 kuriteofakti rohkem.

Millist liiki kuriteod on kõige rohkem sagenenud?

Väga olulise hüppe tegi näiteks narkokuritegevus, mis tõusis 16 juhtumilt 65-ni. Siinkohal tuleb aga meeles pidada, et narkokuritegude hulk sõltub täielikult politseinike endi tööst, sest keegi nende kohta avaldust ei tee. Aastate näitajad on väga erinevad ka seetõttu, et tunamullu tegelesid narkopolitseinikud väga suurte ja töömahukate juhtumitega, eelmisel aastal oli aga rohkem väikseid kaasusi.

Samuti on rohkem kehalist väärkohtlemist, näiteks koduvägivalda. Neid juhtumeid oli üle-eelmise aasta 119 asemel 154. Ka vargusi, mida 2007. aastal registreeriti 372, oli 74 võrra rohkem. Kahanenud on aga näiteks korduvalt vahele jäänud roolijoodikute ja raskete tervisekahjustuste hulk.

Suurenenud pole siiski mitte ainult kuritegevus, vaid ka avastamise protsent. See paranes küll vaid poole protsendi võrra, 62,9-ni, kuid seejuures tuleb arvestada, et kasvanud on just raskelt avastatavad kuriteod. Näiteks kui roolijoodik jääb politseinikele teist korda vahele, on see kohe avastatud kuritegu, aga vargusega tuleb palju rohkem tööd teha.