Teisipäevasel teaduspäeval said Jakobsoni gümnaasiumi õpilased kuulata ettekandeid tähefüüsikast, koolislängist, bridžimängust ja paljust muustki.
Teaduspäev lõi kooli rütmi sassi
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Täna räägin teile sellisel huvitaval teemal nagu «Tähefüüsikast kuni kosmoseni»,» teatas oma esinemise alustuseks riigikogu esimees Ene Ergma, kes on õppejõu ja teadlasena tegelnud just selle valdkonnaga.
«Tahan teiega jagada seda fantastilist eriala, sest uskuge mind: teadus on suur ja huvitav ning sugugi mitte igav!» kõneles akadeemik, kes on ka Jakobsoni gümnaasiumi vilistlane.
Ergma sisustas järgmise tunni värvika ettekandega, mille jooksul said gümnaasiuminoored nii naerda, imestuda kui ka tarkuseteri kõrva taha panna.
Pärast ettekande lõppu ulatas Jakobsoni gümnaasiumi direktor Eero Järvekülg vilistlasele kooli 100. aastapäeva puhul välja antud Jakobsoni medali.
«Loomulikult on mul väga hea meel ja suur au, et kool mulle selle mälestusmedali andis,» tunnistas Ene Ergma hiljem «Sakalale». «Püüan ikka leida aega, et koolides käia, ning tänavugi olen juba mitmes kohas esinenud.»
Kõnelesid nii külalised kui õpilased
Järgmisena sai sõna Tartu ülikooli matemaatilise statistika instituudi juhataja professor Kalev Pärna. Tema pani õpilased mõtlema selle üle, kas ebatavaliste kokkulangevuste puhul on võimalik vahet teha juhusel ja selgeltnägemise võimel.
«Siin aitab meid tõenäosusteooria,» selgitas ta.
Tartu ülikooli psühholoogia osakonna vanemteadur professor Anu Realo tõdes aga oma ettekandes, et inimese isiksuse seadumusi ei ole võimalik kasvatuse ja kultuuriruumiga muuta. «Kasvatusega saame muuta ainult huvisid ja väärtusi ning kujundada haridusteed,» nentis ta.
Töötubades jagas õpilastele teadmisi veel mitu nimekat külalist, kelles seas oli samuti Jakobsoni gümnaasiumi vilistlasi. Oma uurimistöödest andsid ülevaate ka paljud õpilased.
Päeva organiseerinud emakeeleõpetaja Erika Rummel rääkis, et mõte oli välja kasvanud pedagoogide ettepanekust lisada kooli juubeliürituste hulka teaduspäev, millel reaalainete kõrval pöörataks tähelepanu teistelegi valdkondadele.
Nii saidki gümnaasiumiõpilased eile valida osalemiseks kaks töötuba loetelust, milles olid esindatud nii loodus- kui sotsiaalteadused. Kõneldi kirjandusest, kunstist, tervisest, kehalisest kasvatusest, füüsikast, matemaatikast, infotehnoloogiast, psühholoogiast ja astronoomiast.
Rummel selgitas, et paljud õpilaste uurimused olid alguse saanud üheteistkümnendas klassis antaval uurimistööde kursusel. Hiljem olid õpilased neid võistluste ja olümpiaadide jaoks täiendanud.
Tekitas ülikooli tunde
Jakobsoni gümnaasiumi XII-a klassi noormees Meelis Härmas kinnitas, et teaduspäev on huvitav. «Sellises vormis, kus igaühel on võimalik valida endale kuulamiseks sobiv aine, saame juba veidi ülikooli maitset suhu,» leidis ta.
Härmas esines samuti ühes teaduspäeva töötoas, tutvustades uurimust oma tutvusringkonnas info edastamise kohta.
«Selle töö juurde jõudmine oli naljakas ja pikk lugu,» kõneles abiturient. «Tegelikult tahtsin algul pääseda eesti keele raamatukontrollist ning pakkusin välja, et võiksin selle asemel teha klassis väikese küsitluse. Õpetaja jagas aga ära, et sealt saaks ühe uurimistöö materjali välja pigistada, ja olingi tangide vahel!»
Noormees nentis, et uurimuse tegemine osutus huvitavaks. «Teaduspäeval on mul nüüd võimalus esinemisoskust arendada — ega see muidu tule, kui harjutades,» tõdes ta.
Ene Ergma arvamust mööda aitab selline päev kindlasti noorte teaduse juurde toomisel. Ta tõdes, et väga tihti jõuavad inimesed oma eriala juurde juhuslikult, mingi impulsi ajel. Kui seda impulssi ei tule, võib ka huvi jääda tekkimata.
«Jutud sellest, et teadus on raske, on rohkem hirmutamine,» nentis ta. «Tegelikult on kõik alad rasked, kui tahta neid professionaalselt teha. Tuleb ennast algusest peale rajal hoida ja siis läheb kõik normaalselt.»