Lindude elu säästavad kaunistatud aknad

Ornitoloogide sõnul lendab tänavu Eestisse tavapärasest kümneid kordi rohkem siidisabasid.

FOTO: Elmo Riig / Sakala

Artikkel ilmus 18. oktoobri
«Sakala» paberväljaandes.

Kolmapäeval oli Viljandis näha esimesi põhja poolt tulnud siidisabasid. Need linnud asuvad aplalt pihlapuid tühjendama, kuid käärima läinud marjad ja lennuhasart võivad kaasa tuua selle, et nad lendavad vastu aknaid ja hukkuvad.

Viimase nädala jooksul on Eestis aset leidnud mitu kurba juhtumit, kus põhja poolt siia jõudnud siidisabad on vastu aknaklaasi põrgates leidnud kurva lõpu.

Möödunud nädalal ütles Eesti loomakaitse selts, et neile on tulnud Tallinnast ja Viimsist teateid umbes kuuekümne surnud siidisaba kohta, kes on lennanud akende pihta. Lindude hukkumise põhjuseks pakuti nii viirust kui käärinud pihlamarjadest purjujäämist.

Esmaspäeval saatis Eesti ornitoloogiaühing selgituse, et suleliste kurva saatuse põhjus on hoopis see, et siidisabad ja teisedki linnud ei taju akent takistusena: neid petavad ära klaasilt peegelduvad taevas ja puud ning läbi ruumi paistvad aknad.

Ühtlasi kutsus ornitoloogiaühing inimesi üles muutma nendel hoonetel, kus sellised õnnetused juhtuvad, klaaspinnad lindudele paremini märgatavaks.

«Suureks abiks on see, kui potentsiaalselt ohtlikele klaaspindadele kinnitada vähemalt lindude rände ajaks mõned nähtavad elemendid, näiteks paberist lõigatud lumehelbed, päkapikud või vahtralehed. Piisab ka maalriteibi ribadest või värvilisest märkmepaberist,» ütles ornitoloog Aarne Tuule. «Nurgaakende või läbi ruumi paistvate akende puhul võib aidata, kui tõmmata ühe poole ette kardin.»

Aarne Tuule lisas, et akende märgistamisest võiks saada igasügisene tegevus, mis on sama loogiline kui kevadel pesakastide ülespanek ja talvel toidumajade väljasättimine. «Lastel on kindlasti huvitav juba septembris neid aknakaunistusi välja lõigata,» lausus ta.

Kokkupõrkeriski saab leevendada juba hoonet ja selle ümbrust kavandades ning eri arhitektuurilahendusi kasutades. «Näiteks on leiutatud ultraviolettvalgust peegeldav aknaklaas, mis on lindudele nähtav,» sõnas Tuule.

Hukkuvad kümned linnud

Seda, et linnud lendavad rändeajal vastu hoonete klaaspindu, juhtub ornitoloogi tõdemust mööda väga sageli. Eelkõige tuleb seda ette kõrgematel korrustel ning  nurgapealsete või läbi ruumi paistvate akende puhul.

«Heal juhul lõpeb see linnule põrutusega ning ta toibub, kuid halvemal juhul järgnevad kokkupõrkele rasked vigastused või silmapilkne hukkumine,» rääkis ta.

Aarne Tuule andmetel on tänavu tulnud siidisabade hukkumise kohta teateid peamiselt Põhja-Eestist. Tallinnas märgati siidisabade arvukat saabumist eelmise nädala keskel, Tartus täheldati esimesi selle liigi esindajaid reedel.

«Kindlasti tuleb ka Lõuna-Eestis sääraseid hukkumisi ette, kuid küllap ei ole neid nii palju kui Tallinnas Komeedi tänaval,» arutles ornitoloog.

Tema selgitust mööda sai Tallinnas Komeedi ja Koidu tänava nurgal eelmise nädala lõpul hukka üle poolesaja siidisaba.

«Seal on väga suur pihlakas, mis kasvab majade vahel. Küllap langesid valgusolud ja muud tingimused niimoodi kokku, et kui siidisabad liikusid sellelt pihlakalt edasi järgmistele puudele, jäi nurga peal olev maja neile täpselt ette,» kirjeldas ornitoloog. «Palju linde lendas just ülemistesse nurgaakendesse.»

Eesti loomakaitse seltsi esindaja oli leidnud sealt reedel paarkümmend lindu, Aarne Tuule ise korjas laupäeva hommikul akende alt kokku 31 hukkunud siidisaba. Kurva saatusega sulelisi võis olla ka hoovis, kust paistsid klaasist servadega rõdud.

«Huvitaval kombel ei olnud tegemist peegelduvate akendega klaaskuubiku, vaid täiesti tavalise majaga,» täpsustas ornitoloog.

Alkohol võib mõjutada

Aarne Tuule ei usu, et lindude hukkumist oleks põhjustanud viirus, nagu loomakaitse seltsi pressiteates väideti.

«Seda ei saa muidugi välistada, sest ühtegi lindu ei ole

uuritud, kuid kõigil neil siidisabadel, kelle mina üles korjasin, olid väga selgelt kokkupõrke jäljed. Kõigepealt murdub sellisel juhul muidugi kael, kuid oli ka tiivamurde ja veriseid nokki.»

Aarne Tuule tõdes, et mingil määral võis lindude säärast käitumist põhjustada joobes olek. «Tänavu valmisid pihlakad minu tähelepanekute järgi üsna vara ning esimesed kobarad võivad praegu juba käärida. Aga seda, kas purjus siidisaba lendab rohkem aknasse kui kaine siidisaba, ei oska ilmselt keegi kindlalt öelda.»

Siidisaba pole ainus lind, kes akendesse lennates ennast vigastab.

«Peamiselt käituvad niimoodi väikesed linnud, nagu pöialpoisid ja kõikvõimalikud tihased,» rääkis Tuule. «Seda juhtub aga ka suurematel ja palju targematel lindudel, näiteks väga osaval ja kavalal kanakullil. Temagi näeb maja suure müürina ja akent kui müüri sees olevat auku, kust võib läbi lipsata.»

Aarne Tuule sõnul on tänavu siidisabadel invasiooniaasta, mis tähendab, et neid  saabub Eestisse tavapärasest kümneid kordi rohkem.

«Nende invasioonid käivad teatud intervalliga, kuid mitte väga kindla aja tagant,» kõneles Tuule. «Samasuguste lainetena liiguvad näiteks ka suur-kirjurähn ja pasknäär — neidki liike on inimesed meil tänavu ilmselt varasemast rohkem näinud.»

Nii suurel hulgal nagu tänavu pole siidisabasid siia saabunud vähemalt viimasel viiel aastal. «Eks nad tule ikka selle pärast, et pesitsusaladel on nende arvukus suureks muutunud ja seal hakkab neil ka toit otsa saama,» selgitas ta.

Siidisabad ehk viristajad pesitsevad meist põhja- ja kirde pool Põhja-Soomes ja Venemaal. Eestis on nad iga-aastased läbirändajad ning paljud isendid jäävad siia ka talvituma.

Tagasi üles