Hooldajad rügavad tänusõnade eest

Kuigi palk on imeväike, tunnevad Ruth Männi (vasakul) ja Tiiu Vainonen oma tööst rõõmu. Suurimaks tasuks peavad nad patsientide siirast tänu. Foto: Elmo Riig / Sakala

Hooldajad Ruth Männi ja Tiiu Vainonen teevad Viljandi haigla kirurgiaosakonnas aastast aastasse rasket tööd. Ometi saavad nad palgapäeval kätte vaid 320 eurot, seda koos kõigi lisatasudega.

Voodihaiged patsiendid vajavad pööramist, tõstmist, mähkmete vahetamist, neid tuleb viia operatsioonile ja uuringule. Kõik see on äärmiselt pingeline ja raske.

«Inimestega suhtlemine ja nende aitamine on minu jaoks ülim rõõm,» tõi Ruth Männi välja ameti helgema poole. Et omadega toime tulla, töötab ta veel statistikaametis küsitlejana.

«Mullegi on siinne amet südamelähedane — andmisrõõm on kõige suurem rõõm,» nentis Tiiu Vainonen. «Tänu, mis inimeste silmist ja suust tuleb, annab fantastilise tunde.»

Ilma sisemise põlemise ja rõõmuta kumbki neist hooldajatööd ette ei kujutaks — vastasel korral oleks see tõeliselt raske sunnitöö.

Justkui sajajalgsed

«Meie osakonnas vajavad peaaegu kõik patsiendid pidevat abi,» kirjeldas Tiiu Vainonen. «Eriti raske on lamajate haigetega. Neid tuleb iga kahe-kolme tunni tagant keerata ja mähkmeid vahetada. Tükk tegemist on nende söötmisega. Suuri meespatsiente liigutada on vahel tõeliselt keeruline. Mõnikord on tunne, et vajaksime sadat kätt ja jalga.»

Hooldajatel tuleb taluda ka väga ebaviisakat kohtlemist. Kirurgilised patsiendid, eriti vanemaealised on esialgu šokis ja meeltesegaduses ning hooldajad on esimesed, kellele nad oma emotsioonid välja valavad.

«Mõistame, et need inimesed on eriolukorras, ega pane seda neile pahaks. Hiljem haiglast lahkudes on needsamad patsiendid tihti meid siiralt, vahel isegi pisarsilmil tänanud,» kõneles Ruth Männi.

Ministris pettunud

Kirurgiaosakonna plussina nimetasid hooldajad suurt ühtsust. Kiirematel aegadel tõttavad hooldajatele appi ka köögitöölised ja koristajad. Normaalseks nad praegust olukorda mõistagi ei pea.

«Oleme pettunud ministris, kes on nii palju kokkulepetega venitanud,» ütles Ruth Männi.

«Suured ja tähtsad otsustajad võiksid ise mõne kuu meie elu elada ja püüda hakkama saada. Siis ehk mõistaksid nad meie nõudmisi paremini,» lausus Tiiu Vainonen.

Nende arvates oleks normaalne, kui nad saaksid Eesti keskmist palka. Statistikaameti andmetel oli see tänavu teises kvartalis 900 eurot. Paraku on nende sissetulek poole väiksem ka Viljandimaa keskmisest.

Männi on Viljandi haiglas hooldajana ametis olnud kuus ja Vainonen viis aastat. Esimene oli varem õmbleja-juurdelõikaja, teine kuduja. Paraku nende senine töökoht kadus ning nad olid sunnitud uut rakendust otsima.

Suur osa palgarahast kulub töölesõiduks. Ruth Männi käib Viljandisse isikliku autoga 25 kilomeetri kauguselt, Tiiu Vainonen bussiga 35 kilomeetri tagant, makstes edasi-tagasi pileti eest kuus eurot.

«Selle palgaga välja ei tule. Peale tänusõnade ja töörõõmu ei jää peaaegu midagi alles,» kinnitas Männi.

Mõlemad ütlesid, et õnneks ei ole neil enam väikseid lapsi, keda ülal pidada. «Tütar lõpetas Tartus meditsiiniõe eriala, minu hooldajapalk läks seni tema õppimise toetuseks,» rääkis Männi.

Viljandi haigla kommunikatsioonijuhi Krista Valdvee andmetel tuginevad siinse haigla tervishoiutöötajate palgad vabariigi valitsuse, haiglate liidu, õdede liidu ja tervishoiualatöötajate ametiühingute liidu 2007. aastal sõlmitud tervishoiutöötajate tunnipalga alammäära kollektiivlepingule ehk riiklikule palgakokkuleppele.

Selle järgi on kehtestatud õdedel minimaalseks tunnimääraks 3.83 ja hooldajatel 2.11 eurot. Arstide kokkuleppeline miinimumtunnitasu on 7.16 eurot. Need on brutotasud, mis tähendab, et neist arvatakse maksud maha.

«Suur osa Viljandi haigla töötajaid sellise tasuga ka töötab. Lisanduvad öiste ja pühadeaegsete valvete tasu ning teatud osakondades on see määr ka veidi kõrgem,» selgitas Valdvee.

Tervishoiutöötajate puhul kehtib kolmekuuline summeeritud tööaja arvestus, mis teeb jagatuna 40 tundi nädalas. Juhul kui kuus on neli töönädalat, on Viljandi arstide brutopalk arvestuslikult 1145.60 eurot, õdedel 612.80 ning hooldajatel 337.60 eurot.

ARVAMUS

RUTH MÄNNIK,
Viljandi haigla nakkustõrje arst

Hooldajate töö on tihti väga raske, paraku on neile makstav palk imeväike. Hooldajatel on suur vastutus inimese tervise eest, meditsiin nõuab mõistmist ja arusaamist. Kui hooldajad ei ole heal tasemel ja motiveeritud, võib see ravi lõpptulemust negatiivselt mõjutada. Need on tõelised patrioodid, kes on aastaid sellise tasu eest vastu pidanud ning suutnud peret ülal pidada.