Karksi mulgid pälvisid teadmiste eest rändkaabu

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy

Üleeile oli Karksi-Nuias Mulgimaa mälumängusarja «Mia küsü, sia vasta» esimene etapp. Kaks tundi kestnud teadmisteproovil kogus 24 küsimusega kõige enam punkte võistkond Karksi Mulgid, kes sai endale ka rändkarika.

«Rändkarikaks on Mulgi kaabu — tagurpidi keeratuna on see ju täiesti karikas,» lausus Mulgimaa mälumängu projektijuht ja Karksi valla kultuurikeskuse juhataja Kai Kannistu.

Karikakaabu kaunistab järgmisel võistlusel võitjameeskonna lauda. Tõsi küll, selle sisuks on siis Karksi valla helkurite ja šokolaadi asemel midagi, mis iseloomustab Tarvastu kihelkonda, sest järgmine etapp tuleb Mustlas.

Mälumäng käib ringi

Mälumängusari on viieetapiline ja lõpeb märtsikuus. Teadmised pannakse proovile kolmapäeviti igas Mulgimaa kihelkonnas.

Pärast esimesi voore Karksis ja Tarvastus liigutakse Halliste kihelkonda, veebruaris jõutakse Helmesse ja lõpetatakse Paistus.

Karksi voorus näitas oma teadmisi mulkide ajaloost, kommetest, rahvarõivastest ja kultuurist 18 viieliikmelist võistkonda. Kõige rohkem osalejaid oli Karksi ja Tarvastu kihelkonnast, esimesest viis ja teisest neli võistkonda.

Kai Kannistu märkis, et Mulgimaa omavalitsustest oli puudu kolm: Mõisaküla, Helme ja Pärsti. Ülejäänud kaheksa olid vähemalt ühe esindusega kohal.

Skijöring pani naerma

Seekordsesse võitjameeskonda kuulusid tugevad mälumängurid ja kihelkonna asjatundjad Enn Kauber, Rein Palu, Tõnis Laurik, Arvo Maling ja Enn Sarv. Oma teadmisi mulkide kohta olid kontrollima tulnud aga ka Kitzbergi gümnaasiumi kaks õpilasvõistkonda.

«Nemad jäid sinna tagaotsa, aga mingid teadmised korjasid nad tulevikuks ikka kõrva taha,» lausus Kai Kannistu ja nentis, et küsimused polnud just kõige kergemate killast. «Oli ka muidugi väga kergeid, aga kaks küsimust tulid nulliringiga tagasi.»

Varia teemas paluti võistkondadel nimetada näiteks Karksi kihelkonna kirikud ja nende valmimisaeg. Pildivoorus pidi ära tundma kunstnik Anu Raua. Taheti teada, missugust inimest kirjeldavad mulgi keeles sõnad kuuvik, kurm, kõdrik, kõksik, koidsak, kiidserd, kõõbits ja kõõgerts. Õige vastus oli: kõhna inimest. Spordivoorus prooviti välja selgitada, kas osalejad teavad, mis on skijöring. Kannistu meenutust mööda teadis kaks või kolm võistkonda, et see on suuskadel hobuste järel sõitmine. «Igatahes vastus tekitas saalis naeru,» sõnas ta.

Tagasi üles