Tänavu Viljandimaa aasta õppijaks valitud koduperenaine Maarika Planken lõpetas kevadel täiskasvanute gümnaasiumi. Sellega avas ta palju uksi, mis paarkümmend aastat olid talle suletud olnud.
Tiitli pälvija viis lõpule aastate eest katkenud koolitee
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Hiljuti 40. sünnipäeva pidanud Maarika Planken oli üks nendest tublidest, kes said kolmapäeval Viljandimaa täiskasvanud õppija nädala (TÕN) peaüritusel tunnustuse.
Tal surusid kätt nii Viljandi maavanem Lembit Kruuse kui TÕN-i Viljandimaa koordinaator Mall Kõiv. Aplausiga avaldasid õppijale kiitust kõik teisedki saalis istujad.
Maarika Planken ütles pärast tseremooniat, et tiitel tuli väga ootamatult.
«Ajasin vaikselt oma asja. Kui ühel hetkel öeldi, et olen valitud aasta õppijaks, küsisin mitu korda üle, kas olin ikka õigesti kuulnud,» jutustas ta naeratades. «Aga muidugi on see vahva, et keegi on ka mind märganud.»
Pühendus ainult koolile
Maarika Planken jättis keskkooli pooleli üheteistkümnendas klassis. Siis elas ta Valgamaal. «Otsustasin töölkäimise kasuks — leidsin, et see on tähtsam kui haridus,» selgitas ta.
Paar aastat tagasi jõudis Maarika Plankeni elus kätte aeg, kui ta tegi varasemaga risti vastupidise otsuse: Tarvastu lasteaias abiõpetajana töötades otsustas ta kohast loobuda, et täiskasvanute gümnaasium korralikult ära lõpetada.
«Algul käisin koolis töö kõrvalt, kuid siis otsustasime perega, et pühendun ainult õppimisele. Töö kõrvalt ei jõudnud ma hästi kooliasjadega tegelda ning õppimine venis öötundidesse,» kõneles Planken.
Et 20 aasta eest saadud dokumendid olid kaduma läinud, pidi ta õppimist alustama uuesti üheteistkümnenda klassi algusest.
Planken ütles, et tänu mehe toetusele oli tal majanduslikult võimalik koduseks jääda. Ka pere viis last suhtusid ema ettevõtmisse hoolivalt. Vanim neist on juba täisealine, kuid ülejäänud neli käivad alles põhikoolis. «Noorim laps läks tänavu esimesse klassi,» täpsustas ema.
«Nad püüdsid mind õppimise ajal võimalikult vähe segada. Aga siis, kui mul vahel oli raske ja ütlesin, et täna ei tahaks üldse õppida, laususid nad: «Nüüd siis tead, mis tunne meil on, kui meid koolitööd tegema sunnid,»» jutustas Planken muiates. «Pere toetus ongi õppimise juures kõige tähtsam. Kui seda ei ole, on raske hakkama saada.»
Plaanib edasi õppida
Põhjus, miks Maarika Planken nii pika vaheaja järel õpingud lõpule otsustas viia, on see, et ta soovib ennast edaspidigi täiendada.
«Tänapäeval pakutakse vahvaid koolitusi ja kursusi, millest sooviksin osa võtta, aga neist paljude puhul on tingimuseks keskharidus. Nüüd on mul hulk võimalusi, mille vahel valida. See haridus avab mulle väga palju uksi.»
Tänavu sügisel Planken siiski edasi õppima ei läinud, sest ta otsustas olla toeks esimesse klassi läinud lapsele. Edaspidi tahaks ta end täiendada näiteks maastikuarhitektuuris ja inglise keeles, samuti kaalub ta mõtet jätkata haridusteed Viljandi kultuuriakadeemia rahvusliku käsitöö erialal.
Küsimusele, mida ta ütleks inimestele, kellel on haridustee pooleli jäänud, vastas Maarika Planken: «Minge kooli, seal pole hullu midagi! Tuleb tahta ja püüda, siis saab kõigega hakkama. Keskharidus on väärt, sest see annab võimaluse õppida muudki. Ja kui kool on lõpetatud, paranevad tunduvalt ka enesetunne ja enesehinnang.»
Tunnustati ka teisi
Lisaks aasta õppijale tunnustasid maavanem Lembit Kruuse ja TÕN-i koordinaator Mall Kõiv kolmapäeval tänavust Viljandimaa aasta koolitajat, Olustvere teenindus- ja maamajanduskooli loomakasvatuse õpetajat Marika Oeselga. Tema kahjuks tunnustusüritusel ei osalenud.
Viljandimaa aasta koolitussõbralikema organisatsiooni tiitli pälvis Tartu ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia täiendusõppetalitus.
Täiskasvanud õppija nädalat korraldatakse Eestis 1998. aastast ning tänavune nädal on viieteistkümnes. 12.—19. oktoobrini kestva kampaania moto on «Õige aeg on õppida!».