Kontrollida tuleb ka siis, kui kaitsesüstid on tehtud

Maret Metsmaa Foto: Elmo Riig / Sakala

Viljandi haigla sünnitus- ja günekoloogiaosakonna vanemarst Maret Metsmaa, kui suur probleem on emakakaelavähk Viljandimaal?

Et emakakaelavähki haigestuvad üha nooremad naised, siis teeb see muret kogu Eestis, sealhulgas Viljandimaal. Emakakaelavähi varaseks avastamiseks käib sõeluuring ja ühtlasi tegeleme skriininguga iga päev patsiente vastu võttes.

Aastas leiame 30—40 vähieelset seisundit, mida on võimalik edukalt ravida. Kahjuks tuleb ette ka üks või kaks kaugele arenenud emakakaelavähki, mille ravi on tüsilik või lootusetult hiljaks jäänud.

Kas HPV levib ainult sugulise kontaktiga?

HPV-nakkus, mis põhjustab emakakaelal muutusi, levib tõesti suguliselt, kuid kahjuks ei kaitse selle eest sajaprotsendiliselt ka kondoomi kasutamine, sest oma osa on nahakontaktil.

Vaktsineerima oodatakse kuni 40-aastaseid naisi. Kas eakamatele ei oleks mõttekas teha enne tervisekontrolli või on vaktsineerimisest kasu ka siis, kui viirus on juba organismis?

Eelnevat diagnostikat ei peeta vajalikuks. Tavaolukorras suudab organism mingi aja jooksul viiruse elimineerida, aga sellest ei jää immuunsust. Küll aga tagab immuunsuse vaktsineerimine. See on näidustatud ka juhul, kui organism on juba viirusega kokku puutunud.

Kas vaktsineerimine on mingi terviseprobleemi puhul vastunäidustatud?

Kaitsesüstida ei saa, kui inimesel on mõne vaktsiini komponendi suhtes allergia. Ajutised vastunäidustused on rasedus ja äge viirusnakkus.

Kui suure garantii kaitsesüstide kuur annab?

Tänapäeval räägitakse ligi sajaprotsendilisest kaitsest 16 ja 18 HPV tüve vastu ning peaaegu 90-protsendilisest kaitsest neile lähedaste tüvede vastu. Et suurt haigestumisriski põhjustavaid HPV tüvesid on märksa rohkem, siis täielikust garantiist me rääkida ei saa.