Pühapäeval kella 13 paiku võis Olustvere asulas tiigi kohal näha sähvivat tulemerd. Kobras oli langetanud haavapuu elektriliinidele ning tekkinud lühise tõttu jäi Papioru kant elektrita.
Kobras tekitas Olustveres elektrikatkestuse
17. oktoober 2012, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Õnneks saabusid vähem kui tunniga elektrimehed, kes eemaldasid kukkunud tüve ning võtsid maha veel liinide lähistel kasvavaid puid, et ennetada kobraste rünnet tulevikus. Seejärel taastati elektriühendus.
Kobras kolis alevikku
Olustvere kooli kodulehe andmetel oli Papioru juba ülemöödunud sajandil krahv Ferseni ajal üles paisutatud ning selle kaldal seisis vesiveski. Vahepeal ala soostus, kuid 1987. aastal rajati sinna kolm tiiki, millest tagumine on saanud kohalikele ja külalistele supluspaigaks. Kobras oli ametis esimese tiigi juures, mille ääred on aastatega veidi võssa kasvanud.
Varem pole seal kobraste tegevusest märke olnud, aga nüüd on nad tiikide vahele tallanud korraliku raja. Suure-Jaani valla keskkonnanõunik Tiiu Umal ei olnud varem Olustvere kobrastest kuulnud. Küll meenus talle, et kümmekond aastat tagasi oldi nendega hädas Suure-Jaanis, kus nad järve paisutasid.
Keskkonnaameti Pärnu-Viljandi regiooni jahinduse spetsialisti Aleksander Siimensoni andmetel on kobraste arv viimasel ajal kogu Eestis pigem kahanenud. Ühelt poolt on põhjuseks nende küttimine, teisalt asjaolu, et karmide talvede tagajärjel on suurkiskjatel metsades kitsi vähem ning nad on hakanud murdma ka kährikuid ja kopraid.
«Kui jahimehed nende tammid maha kisuvad ja neid kütivad ning kiskjad nende elu kibedaks teevad, rändavad koprad uusi elupaiku otsima ning osa neist jõuabki asulatesse ja urbaniseerub,» selgitas Siimenson.
Ta märkis, et läinud aastal tekkis kobraste tõttu Mõisaküla kõrgepingeliinil säde, millest läksid põlema kulu ja mets. Tihemetsa asula tiigis aga paisutasid koprad mullu vett niimoodi, et üks mees enam oma sauna ei pääsenud.
Siimenson ennustas, et kui koprad Olustverre elama jäävad, võivad nad seal veelgi tüli teha.
Rändlinnud ja agar nugis
Elektrilevi juhtimiskeskuse Lõuna piirkonna juhi Aivar Sõõru sõnutsi on kobraste tekitatud elektrikatkestused üsna sagedased. «Kui nad pesa ehitavad, langevad puud vahel ka liinidele,» lausus ta.
2011. aastal põhjustasid loomad ja linnud Eestis tervelt seitse protsenti kõigist katkestustest.
Elektrimehed on üritanud mõnes paigas viia liinid õhust maa alla, aga kõikjal seda korraga teha ei jõua. Rääkides lindudest ja loomadest, tõi Sõõru suurimate kahju põhjustajatena välja rändlinnud, kes kevadel ja sügisel parves traatidele laskuvad ning sealt üheskoos õhku tõustes tekitavad võnkeid, nii et traadid satuvad lühisesse.
Samuti on mureks kurepesade all olevad traadid, sest söövitavate väljaheidete tõttu võivad juhtmed katkeda. Mere ääres tekitavad lühiseid suured kotkad, kes masti otsas istuvad. Alajaamades põhjustavad elektrikatkestusi hiired ja rotid.
«Umbes kuu aega tagasi ronis Jõgevamaal nugis keset põldu oleva üksiku betoonist posti otsa ja tekitas lühise, mille tagajärjel jäi 30 alajaama vooluta,» kõneles ta.
Kui keegi näeb mahakukkunud elektritraate, ei tasu neile lähedale minna, vaid tuleb helistada rikketelefonil 1343.
PÕHJUSED
Elektrikatkestuste põhjused ja nende arv 2011. aastal
• Puu või okste murdumine liinile — 10 591
• Äike — 3980
• Mööduv lühis — 4133
• Vananemine — 5312
• Linnud ja loomad — 2146
• Jäide — 1148
• Lõhkumine — 1135
Allikas: Elektrilevi juhtimiskeskus