Ministeeriumi audit teeb etteheiteid

Kuigi kultuuriministeeriumi audit ei tuvastanud Mart Saare majamuuseumi renoveerimises kuritahtlikkust ja volituste ületamist, leitakse ometi, et osa töid on tegemata.

Kultuuriministeeriumi kantsleri Siim Suklese sõnul selgus ministeeriumi algatatud auditist, et töid juhtinud Viljandi muuseum ei järginud remondi ja välisveevarustuse rajamiseks antud raha kasutades piisavalt säästlikkuse ja otstarbekuse põhimõtet. Samuti jätab soovida tehtud tööde kvaliteet.

«Mart Saare majamuuseum on praeguseks küll väljast remonditud ja soojustatud, rajatud on välisveevarustus ja uus puurkaev, renoveeritud küttesüsteem ning ehitatud ventilatsioonisüsteem, kuid mitu olulist tööd on tegemata,» märkis Sukles kultuuriministeeriumi pressiesindaja kaudu. «Näiteks on rajamata kanalisatsioonisüsteem ja lahendamata keldrisse tungiva vee probleem.»

Tualetti pole

Auditis heidetakse ette ka seda, et Hüpassaare muuseumis käijatel pole võimalik tualetti kasutada, sest renoveerimise käigus lammutati varem muuseumi kompleksi kuulunud kuivkäimla. Majamuuseumi soojustamise tööd tehti Riigi Kinnisvara aktsiaseltsi eestvedamisel osana süsinikdioksiidi projektist.

«Selle rahaga ei olnud lubatud sisetöid teha,» selgitas Viljandi muuseumi direktor Jaak Pihlak. «Näiteks teisel korrusel on lõpetamata kaks vaheseina ja seal ei ole ka köögi- ja dušinurka. Tualetti praegu tõesti kasutada ei saa, sest maaküttesüsteemi rajamise tõttu oli ette nähtud olemasolev kemmerg likvideerida.»

Nagu ehitusprojekt ette nägi, ehitati endise tualeti kohale tehniline ruum, kus on maakütte käigushoidmiseks vajalikud seadmed.

Kanalisatsiooni rajamiseks taotles muuseum raha keskkonnainvesteeringute keskuselt, kuid Pihlaku sõnul tuli sealt paraku eitav vastus. Küll aga õnnestus selle keskuse toega rajada  puurkaev ja tuua majja puhas vesi.

«Projektiga seonduva omaosaluse 8039 eurot lubas eelneva kokkuleppe kohaselt katta ministeerium,» rääkis Pihlak. «Kahjuks on seni selle kulu pidanud muuseum kandma oma majandussummast. Loodan, et ministeerium siiski aitab meil selle mure lahendada. Muuseum on ju eelarveline riigiasutus.»

Uus kava

Kantsleri sõnul tuleks muuseumil lisatööde maksumuse hindamiseks teha reaalseid võimalusi ja otsest vajadust arvestav remondikava ning küsida sellest lähtuvad hinnapakkumised. Samuti tuleks koostada täpne planeeritavate kulutuste rahastamise kava.

Et muuseumi direktorini ei olnud eile õhtuks uue remondikava kohta mingit infot jõudnud, ei osanud ta ka öelda, mis saab edasi.

«Meil selleks raha ei ole ning tegemist on muuseumi eelarvet arvestades väga suure summaga,» oli Jaak Pihlak nõutu. «Viljandi muuseum on selle objekti valdaja. Maja soojustuse ja küttesüsteemi rajamise tellija oli kultuuriministeerium, finantseerija rahandusministeerium ning projekti viis ellu Riigi Kinnisvara aktsiaselts. Ma nõustun, et muutunud oludes, kus rahastamisvõimalused on Hüpassaare jaoks minimaalsed, tuleb koostada uus plaan ja leida võimalusi, kuidas edasi minna.»

Pihlaku sõnul ütlevad kogemused, et Hüpassaare ei kuulu ehitajatele esmast huvi pakkuvate objektide hulka, sest ükski firma ei soovi kulutada oma aega ja raha hinnapakkumiste tegemiseks ilmaveerel paiknevale objektile, kui pole selge selle ehituse rahastamise küsimus.

Tagasi üles