Rahakott tuksub laenude rütmis

Varem kultuurimajana ja nüüd Sakala keskusena tuntud hoone remont lõpetati laenuraha abil. Foto: Elmo Riig / montaaž

Viljandi maksab järgmise nelja aasta jooksul vanu laene tagasi, kuid kavatseb võtta juba uusi. Võimuliidu esindaja nimetas tulevikku murelikuks ning opositsioonijuht perspektiivituks.

Linna eelarveplaani järgi tuleb linnal järgmisel aastal laene tasuda ligi 900 000 euro ulatuses. Ehitustele saab samal ajal kavandada küll 2,2 miljonit eurot, ent kui lahutada sellest eurotoetusena saadav raha, on linnal endal ehitamiseks ja remontimiseks veidi üle 700 000 euro.

Nelja aasta peale tehtud strateegiast ilmneb, et laenude tagastamisele kuluv summa üha suureneb ning ehitusteks jääva raha hulk muudkui väheneb. Nii näeb linnavalitsus ette, et 2014. aastal on selleks vaid 500 000 eurot. Lootes, et laenude hulk pisut väheneb ning linnaeelarve kokkuvõttes jällegi veidi suureneb, kirjutati strateegiasse, et tõenäoliselt tuleb siis 1,2 miljonit juurde laenata. Praegu on linnal laenukohustusi kokku ligi 10 miljonit eurot.

Rõõmustada pole põhjust

Volikogu saalis seadusega nõutud eelarvestrateegiat kinnitades polnud rõõmustamiseks põhjust kellelgi. Volikogu eelarvekomisjoni juht Jaak Sulg tunnistas, et strateegiasse kirja pandu teeb murelikuks. «Investeerimisvõime on väga kesine ning Viljandit majandada on edaspidi väga raske,» nentis ta.

Opositsioonijuht Randel Länts leidis teemat kokku võttes, et strateegiast vaatab vastu perspektiivitus. «Tekib mure, mis meie linnast üldse edasi saab,» sõnas ta.

Lähemaid aastaid vaadates on linnajuhid julgenud ehitust ja remonti kavandades raha ette näha vaid teeparanduseks. Nendeski lahtrites on eurosid näpuotsaga. Näiteks järgmiseks aastaks on tänavate remontimiseks plaanitud koos riigi toetusega 252 000 ja ülejärgmiseks 322 000 eurot, kuid 2015. aasta reale on kirjutatud vaid 20 000 eurot.

Viljandi linnapea Loit Kivistik selgitas, et 2016. aastani tehtud prognoos on koostatud praeguste teadmiste põhjal. «Me ei julgenud prognoosida, et meie tulud suurenevad, küll aga julgesime prognoosida, et kulud kasvavad,» selgitas ta. Ette on näha, et kallineb elekter ning suureneb töötajate palgakasvu ootus.

«Eelarvestrateegia annab meile selge signaali, et kui enne kärpisime, siis nüüd tuleb hakata tegevusi koondama,» lisas Kivistik. Seda on juba tehtud Inkeri majas ning linna kultuuriasutustes.

Unistused haihtusid

Kui septembri lõpul vastu võetud strateegia jäi äärmiselt realistlikuks ning muudab selle lugejad üsna kurvaks, siis kuu aega varem valminud dokumendis oli ka kolme lehekülje pikkune lõbusam osa. Selle pealkiri oli tegevuste reservnimekiri, mida võiks tõlkida ka unistuste loeteluks.

Strateegiast välja heidetud lehekülgedele olid koondatud peaaegu kõik viimastel aastatel avalikkuse ette toodud unistused. Näiteks veekeskust, spaad, linna ujulat või terme oli nimetatud suisa kolmel real. Suurtest unistustest oli välja jäänud vaid üle järve kavandatud köisraudtee.

Valdav enamik nimekirja pandud töödest on sellised, mida osa viljandlasi on oodanud juba aastaid. Nii võib sellest leida leinamaja rajamise, muusikakooli, huvikooli ja spordihoone vana osa remondi, Uueveskile uue jalakäijate silla ja trepi ehitamise, kõigi koolistaadionide renoveerimise ning kesklinna uute lasteaiakohtade loomise. Samuti leiab sealt Valuoja orgu kavandatava minihansa linnriigi ning kunstikooli, kunstimuuseumi ja kino jaoks ühtse hoone ehitamise plaani.

Ühegi kavandatud ehituse järel polnud valmimise aastat ja arvatavat hinda. Kui strateegiasse olid linna rahalised võimalused täpselt kirja pandud, siis kustutati reservnimekiri sealt ära.

«Eelarvestrateegia peab olema äärmiselt realistlik ja me ei saa sinna kirjutada illusioone,» selgitas linnapea Loit Kivistik. Selline nimekiri on tema sõnul väga tähtis arengukava osa, sest annab võimaluse nendeks ehitusteks toetusi küsida.

EHITUSED

Eelarvestrateegias 2013. aastaks kavandatud suured ehitused

• Viljandi lauluväljak — 1 414 582 (toetusraha 1 202 394)

• Teede ja tänavate parandamine — 252 832 (toetusraha 200 000)

• Männimäe tööstuspark — 1 200 000 (toetusraha 1 000 000)

Allikas: Viljandi linnavalitsus

LAENUD

Viljandi laenud käesoleva aasta lõpuks

SEB pank (1990. aastate laenude tagasimaksmine) 1 469 968

Nordea pank (1990. aastate laenude tagasimaksmine) 1 329 360

Riigi Kinnisvara (kesklinna kooli remont) 1 721 341

Riigi Kinnisvara (Jakobsoni kooli remont) 3 665 376

SEB pank (staadioni ja pärimusmuusika keskuse ehitus) 315 957

Ühisliising (muusikakooli klaveri ost) 1054

Swedbank (kultuurimaja ja Paalalinna kooli söökla ehitus)  1 494 000

Kokku 9 997 056