Arstide tööseisak ei lõpe lihtsalt niisama

Viljandi haigla on pisut vaiksem kui tavaliselt. Foto: Elmo Riig / Sakala

Viljandi haigla polikliinik töötab juba teist nädalat nii-öelda säästurežiimil, sest streik kestab.

Osa kohalikke haiglaid laiendas eile tööseisakut: lisaks ambulatoorsele vastuvõtule katkestati ka plaaniliste haigete vastuvõtt statsionaari.

Viljandi haigla sellega ei ühinenud.

«Seda oli õigus kohapeal otsustada ja me pidasime õigeks statsionaaris tööd tavapäraselt jätkata,» ütles Viljandi arstide liidu vanem Tiidrek Koemets.

Tema andmetel on haigla polikliinikus streigiga ühinenud mõlemad kõrva-nina-kurguarstid.

Neile inimestele, kes asutavad esimest korda eriarsti vastuvõtule tulema, helistatakse ja öeldakse aeg ära. Need, kelle arst on tagasi kutsunud, võivad rahulikult määratud ajaks kohale minna.

Arstil on õigus ka esmane patsient vastu võtta, kui ta peab seda meditsiinilisest aspektist hädavajalikuks, aga need juhtumid on siiski erandlikud.

Neid inimesi, kellele streigi tõttu vastuvõtuaeg on ära öeldud, järjekorra lõppu ei panda, vaid katsutakse leida võimalus nad võimalikult kiiresti vastu võtta.

Kaks arsti, kelle juurde on keskmisest pikem järjekord, neuroloog Aili Orula ja kardioloog Ester Keba kinnitasid, et praeguse seisuga saavad inimesed, kes streigi tõttu vastuvõtule ei pääsenud, uue aja juba oktoobris. Muidugi vaid juhul, kui tööseisak lähiajal lõpeb.

Mujale tungi pole

Viljandi haigla andmetel võeti läinud nädalal ambulatoorselt vastu 716 abivajajat, aeg öeldi ära 257 patsiendile.

Üllatuslikult pole kuigivõrd suurenenud tung nende arstiabi osutajate juurde, kes tööseisakus ei osale.

Haigla erakorralise meditsiini osakonnas ei ole kardetud lisakoormust tekkinud.

Perearst Anneli Otsa praksise õde Maret Must ütles, et vastuvõtuajad on küll täis, aga rahvast on vähemgi ja elu rahulikum kui tavaliselt.

«Inimesed ei ole vist ikka päris hästi aru saanud, kes streigivad. Meile helistatakse tihti ja küsitakse, kas võib määratud ajal tulla,» rääkis ta.

Samasugust teavet andis Maramaa kliiniku registratuuri töötaja. Ajad on küll täis, aga suuremat tungi kui tavaliselt pole märgata. Siiski helistavad patsiendid ka erakliinikusse ja pärivad igaks juhuks üle, kas kokkulepitud aeg kehtib.

Poliitikud otsustavad

Kõiki huvitab küsimus, kui kaua streik veel kesta võib, sest mida rohkem see venib, seda keerukamaks muutub olukord nii patsientidele kui ka arstidele.

Eesti arstide liidu peasekretär Katrin Rehemaa ütles, et tänu mõlemapoolsetele järeleandmistele oli kokkulepe peaaegu saavutatud, aga nüüd on taas patiseis.

«Tekkisid mõningad probleemid. Näiteks oli haiglate liit nõus, et ambulatoorse visiidi aeg on praegusest pikem ja see maksab rohkem, aga unustati täpsustada patsientide arv. Haigla saab küll rohkem raha, aga sellest, kuidas see kokkulepe mõjutab arsti ja õe tööd — kas patsientide arv kahaneb või saavad nad intensiivsema töötamise eest suuremat tasu —, pole sõnakestki,» rääkis ta.

Eile kell kolm pidid kohtuma arstide ja haiglate liidu esindajad, siis aga teatasid haiglate esindajad, et neil pole volitusi läbirääkimisi pidada.

«Seis on kummaline. Sotsiaalminister on kogu aeg rõhutanud, et läbirääkimisi tuleb pidada just tööandjate ehk haiglate liiduga. Kuhu need volitused siis järsku kadusid?» imestas Katrin Rehemaa. «Nüüd saatsime avaliku pöördumise Hanno Pevkurile ja Tanel Rossile ehk astusime aste kõrgemale. Vastust veel ei ole.»

Arstide liidu juht ütles, et praegu pole mingit põhjust ja võimalust alla anda.

«Selle asemel et tegelda võimaluste otsimise ja probleemide lahendamisega, püütakse streiki kõikvõimalike vahenditega alla suruda,» nentis ta.

Katrin Rehemaa rõhutas, et selle eest, kas Eestis saavad inimesed ka edaspidi head arstiabi omaenda arstidelt ja õdedelt, vastutavad sotsiaalminister ja vabariigi valitsus, sest olukorda lahendada saavad vaid nemad. Seni, kuni pole tahet seda teha, ei juhtu midagi.

Sotsiaalminister Hanno Pevkur on öelnud, et haiglate liit sai raamid, mille piires tuleb läbirääkimistel leida kompromiss, sest haigekassa eelarves on paindlikkust ligi 35 miljoni euro mahus. Samas tuleb selle summa piires arvestada uute ravimite ostmise, uute teenuste ja ravi kallinemisega.