Edetabel võtab omavalitsuste juhid õlgu kehitama

Foto: «Sakala»

Täispikkuses artikkel ilmus 11. oktoobri «Sakala» paberväljaandes.

Igal sügisel ilmub Eesti valdade ja linnade võimekuse pingerida, millega enamik vallajuhte ja linnapäid ei oska oma töös midagi ette võtta, samamoodi nagu nad ei oska tabelikoha üle rõõmustada või kurvastada.

«Seda tabelit on aastaid tehtud ja tehakse edasi. Aga ma ei saa aru, milleks,» tunnistas Kolga-Jaani vallavanem Kalevi Kaur. «Töövahendina on see täiesti kasutu ja loob avalikkusele vale pildi.»

Enamik vallavanemaid ja linnapäid, kes pingerea kohta «Sakalale» kommentaare jagasid, tunnistasid, et on küll vaadanud enda juhitava omavalitsuse kohta edetabelis, ent pole uurinud, kuidas tulemus on saadud.

Viljandi linnapea Loit Kivistik tõdes, et tabel paneb teda õlgu kehitama. «Tean sellest vaid nii palju, kui ajakirjanduses on juttu olnud,» lausus ta. «Eks see ole selline tabel, kus on hea olla esimeses otsas ja kehv tagumises.»

Eesti omavalitsuste võimekust hindavas tabelis esitatakse tulemusi nelja aasta kokkuvõttes, sest siis ei kerki ühe aasta moonutused esile. Samas on võimalik vaadata iga aasta kohta eraldi ning sellest selgub, et Viljandi, kes nelja aasta kokkuvõttes oli teist korda 20., langes puhtalt 2011. aasta andmeid arvesse võttes 31. kohale.

«Kahju küll,» hindas eelmise aasta langust Kivistik. Mis selle põhjustada võis, ei osanud ta arvata.

Samas parandasid 2011. aastal oma kohta märkimisväärselt Saarepeedi ning Karksi. Saarepeedi oli seejuures nelja aasta kokkuvõttes Eesti suuremate tõusjate tabelis teisel kohal.

Saarepeedi vallavanem Salme Koplikask tunnistas eile, et temalgi pole  selgust, mis juhtus vallas eelmisel aastal, et see 2010. aastal saadud 126. kohalt aastaga 77. positsioonile lendas.

Karksi vallavanem Arvo Maling osutus eile «Sakalaga» vestelnud vallavanematest ainsaks, kes tunnistas, et see tabel läheb talle korda. «Mind lihtsalt huvitab statistika,» ütles ta, aga toonitas, et tabeli koostamisele eelnenud arvutused ja uuringud ei anna mingit põhjust hakata vallas elu muutma.

See, miks Karksi kerkis aastaga 113. kohalt 65. kohale, on Malingu sõnul seletatav staadioni ja noortekeskuse rajamisega. «Me saime kohe suure hulga punkte hariduskulule ühe elaniku kohta, kultuuri arendamisse ja investeeringute ossa ning kasvas ka vara bilansiline väärtus,» selgitas ta. «Miinus tuli laenu kohale, aga neli plussi kaalusid selle üles.»

Tabeli koostamismeetodi uurimise järel oli Maling jõudnud järeldusele, et kui uue aasta eelarves kirjutada mõni kulutus senisega võrreldes teisele reale, võiks järgmisel aastal pingereas uue tõusu teha. «Aga valla elus ei muudaks see midagi,» nentis vallavanem ja arvas, et kunstlikult oma tulemust tõstma ei hakata.

Mõnda tabelisse hulga punkte toovat valdkonda pidas Maling vallale lausa kahjulikuks. «Me ei saa näiteks kuidagi vastu Paistule hariduskulus ühe õpilase kohta. Neil on kaks väheste õpilastega väikest kooli, mida tuleb üleval pidada, ja nad kulutavad seetõttu palju rohkem,» selgitas vallajuht.