Abjas arendatakse kultuurimaja

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Värskelt remonditud Abja kultuurimaja fuajeest sai pärast valgustite uuendamist näitusesaal.
Värskelt remonditud Abja kultuurimaja fuajeest sai pärast valgustite uuendamist näitusesaal. Foto: Elmo Riig / Sakala

Mulkide pealinna 1958. aastal ehitatud kultuurimaja on saanud tänu projektirahale ning valla toetusele uue näo.

«Meile on see ikkagi suur tegu,» ütles Abja kultuurimaja juhataja Aime Hunt.

Abja vallavanema Peeter Rahneli kinnitust mööda on renoveerimine saanud võimalikuks tänu inimeste entusiasmile.

Värske fuajee

Fuajees uuendati elektrisüsteemi ning paigaldati palju valgusteid, nii et seal saab hakata näitusi korraldama. Pärast elektritöid tekkis vajadus siseviimistluse järele. Alles jäeti kiviplaatidest põrand, mis annab ruumile juhataja sõnul omanäolisust.

Selle nädala algul jõudis rahvamajja tagasi värskelt renoveeritud Estonia kabinetklaver, mida Hundi jutu järgi on kiitnud kultuurimajaga ühes majas toimetava Abja muusikakooli klaveriõpetajad.

«See on imeilus nii välimuselt kui kõlalt,» lausus juhataja.

Lähemal ajal peaksid Saksamaalt kohale jõudma Mulgi rahvarõivaste teemast kantud lavakardinad. Järgmisel aastal loodab juhataja saada kultuurimajja uued heliseadmed, mille kasutamine oleks kõigile jõukohane.

«Ega me saa Potjomkinit ka teha, et väljast on ilus ja seest räämas,» sõnas Peeter Rahnel.

Vallavanema ütlemist mööda on kultuurimajaga tehtud aegade jooksul palju tööd: korrastatud katus, katlamaja, tualettruumid, raamatukoguruumid ja muusikakooli klassid.

Järge ootab fassaad

«Eks tule teha etapp etapi haaval, sest kõike korraga ei saa,» lausus Aime Hunt nukralt. Kõige rohkem valmistab muret hoone fassaad, aga remont on kallis. «Tasapisi tuleb parandada,» nentis Hunt.

Vallavanem mainis, et on aastaid lootnud remondiks raha saada kultuuriministeeriumist ning talle on isegi mitmel korral lootust antud, aga lubadustest kaugemale pole seni jõutud.

Krooni ajal võeti fassaadi korrastamiseks hinnapakkumised, mis küündisid kaheksa miljoni kroonini. «Ega odavamalt saa nüüdki, pigem ikka kallimalt,» lausus Rahnel.

Fuajee elektritööde tegemiseks kulus 11 000 eurot, millest 7300 eurot saadi Leader-programmist. Siseviimistlus läks vallale maksma 9700 eurot.

Kabinetklaveri renoveerimine ning lavakardinate valmistamine maksid 16 740 eurot ning 11 000 eurot saadi selleks Mulgimaa arenduskoja külade uuendamise ja arendamise meetme kaudu Leader-programmist.

Märksõnad

Tagasi üles