Linnaraamatukogus valmiva põrandamängu kaudu saavad nii lapsed kui täiskasvanud tundma õppida Viljandi tänavaid ja ajalugu.
Naksitrallid tutvustavad linna
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Esialgu väikese lauamänguna plaanitud vahend paisus suureks tänu julgele unistamisele.
«Algul oli meil plaan teha lauamäng, kuid siis leidsime, et miks mitte mõelda suuremalt,» tutvustas Viljandi linnaraamatukogu direktor Reet Lubi omapärase mängu sünnilugu.
Julgemalt unistamine on viinud selleni, et üldjoontes valmis saanud põrandamängul on suurust neli korda neli meetrit.
«Meie huvijuht Vilja Volmer on selle tegemiseks kulutanud palju päevi ja isegi öid,» rääkis Reet Lubi. «Plaanisime selle valmis saada järgmiseks aastaks, kui Viljandil on juubel, kuid kui linnavalitsuselt tuli ettepanek võtta osa Viljandi päevast Valmieras, läks tegemisega kiireks.»
Valmiera üritus andis mängu loojatele võimaluse oma idee noorte peal ära proovida. Et spetsiaalseid nuppe pole täringumängule veel valmistatud, kasutati lõunanaabrite juures kolme väikest naksitralli. Need laste meisterdatud savikujud on linnaraamatukogu lasteosakonnas olnud juba rohkem kui kümme aastat.
«Et naksitrallide teema on ka Viljandiga seotud, panime seal mängule nimeks «Naksitrallid Viljandis»,» ütles Reet Lubi muiates.
Mängulaud on põrandale laotatav PVC-kate, millele on trükitud Viljandi kesklinna tänavad ja majad ning nuppude liikumisteed märkivad ringid.
«See on Vilja Volmeri joonistatud ning üks meie töötaja aitas tal seda värvida,» kõneles Reet Lubi. «Paberile joonistatud mängu osad skanniti arvutisse ning pandi seal kokku. Tehnilise faili moodustamise ning PVC-materjalile trükkimise ostsime teenusena.»
Idee kohaselt hakkavad nupud liikuma raamatukogu juurest. Kohal, millel täringu tahtel peatutakse, esitatakse osalejatele just selle paiga ajalugu puudutavaid küsimusi. Võidab mängija, kes kogub kõige rohkem õigeid vastuseid ning punkte.
Mõistagi ei puudu mängust niinimetatud maasikad ehk punased ringid, millel peatudes on võimalik koguda boonuspunkte.
Reet Lubi rääkis, et küsimusi aitavad välja mõelda raamatukogu lasteosakonna ja lugemissaali töötajad. See on alles pooleli, nii nagu ka mängureeglite vormistamine. Seepärast ongi mängu valmimise tähtajaks tuleva aasta algus.
Plaanis on teha eri raskusastmega küsimusi, et mäng oleks huvitav mitmes vanuses lastele. «Algklassiõpilastele tulevad kergemad küsimused koos valikvastustega, põhikooli- ja gümnaasiumiõpilastele aga raskemad variandid,» kirjeldas direktor. «Täiskasvanutele valikvastuseid ette ei anta.»
Kuid isegi siis, kui mäng on täiesti valmis, saab seda kasutada ainult ette teatamisega. «Mäng nõuab palju ruumi ning kui seda tihti mängida, hakkavad küsimused korduma ja võistlusmoment kaob,» põhjendas Reet Lubi.
Raamatukogu tahab kindlasti mängima kutsuda koole. «Klassid saavad tulla ja raamatukogu ruumides Viljandi ajaloo tundmises võistelda,» selgitas direktor. «Samuti saavad seda kasutada teised rühmad.»