Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2012/10/11/1367702t1hf124.jpg)
Asjaajamine muutub tänu internetile aina mugavamaks. Koos muuga liigub veebi ka haridus ning näib, et akadeemilised auditooriumid hakkavad jääma möödunud sajandisse.
Eesti Infotehnoloogia sihtasutuse allasutus e-õppe arenduskeskus haldab Eesti e-ülikooli ja e-kutsekooli, mille kaudu on võimalik osaleda mitmesugustel interaktiivsetel kursustel.
Juhataja Ene Koitla sõnul on e-õppe arenduskeskuse ülesanne levitada digiajastu ideoloogiat kutse- ja kõrghariduses ning aidata uut tehnoloogiat õppeprotsessi kaasata. «Koolitame selleks õpetajaid ja koolide juhtkondi. Püüame laiendada õppimise mõistet, tuues Eestisse parimat rahvusvahelist praktikat,» ütles ta.
Koitla sõnul on õppimise puhul teisejärguline, milliseid vahendeid või tehnoloogilisi võimalusi kasutatakse, tähtsaimaks peab ta õpiväljundit. «Me ei kasuta enam niivõrd mõistet «e-õpe», vaid rõhutame laiemalt õppimist digiajastul.»
Arenduskeskuse juhataja usub, et tasuta e-kursused rikastavad õppeprotsessi: õppija saab tänu neile võimaluse end mõne teemaga põhjalikumalt kurssi viia.
Pilguheit üle ookeani
Ameerikas on veebikursuste kogum Cousera.org, mis toob mainekate ülikoolide nimekad professorid ja materjalid kõigile tasuta võrgulahenduse kaudu koju kätte.
Selle aasta juunis peetud loengus «Mida me saame omandada võrguõppest?» lausus üks Cousera looja ja arendaja Daphne Koller, et kõigil inimestel maailmas pole võimalik korralikku kõrgharidust omandada, põhjus võib olla näiteks vaesus. See pole kõigile kättesaadav ka Ühendriikides, kus on palju nimekaid kõrghariduse andjad. 1985. aastast on ülikoolihariduse maksumus seal kasvanud rohkem kui 550 protsenti.
«Ja isegi neist, kes lõpetavad USA-s ülikooli ning lähevad tööle, leiavad vaid veidi üle 55 protsendi sobiva töö,» ütles Koller. Ülejäänud on töötud või teenivad leiba ametis, milleks nende haridus on liiga hea.
Couseras käib või algab praegu ligi 200 loengut, mida annavad õppejõud 33 ülikoolist üle maailma, sealhulgas Princetonist, Stanfordist, Londonist, Duke'ist ja Johns Hopkinsist. Couseraga on liitunud 1,6 miljonit inimest kogu maailmast.
«Need internetikursused erinevad teistest saidilahendustest selle poolest, et videoloenguid vaadatakse igal nädalal ning kodutöid tehakse tähtaegadega ja graafiku järgi,» selgitas Koller. Kursuse edukalt läbinud õpilased saavad diplomi, mille võib lisada oma elulookirjeldusele. Osa õppureid on esitanud selle ainepunktide saamiseks ka ülikoolile, kus nad käivad.
Kolleri sõnul on sellise õppimise eelis see, et kui lektooriumis on raske kindlaks teha, kui paljud õpilased asjast tegelikult aru said, siis veebis peab vastama küsimustele, enne kui loenguga edasi minnakse.
Et kursustel osaleb väga palju inimesi, pole õppejõududel aega kõigi töid hinnata. Katsete tulemusena on jõutud uue hindamisvormini, millesse on kaasatud õppureid. «Nad hindavad üksteise töid üsna objektiivselt, sest hinded on ligilähedased õppejõudude antutele,» kommenteeris Koller.
Videoloenguid pakutakse ka paljudes Eesti kõrgkoolides, kuid enamik neist on mõeldud kasutamiseks kooli sees.
Häbeneda pole põhjust
Ene Koitla kinnitas, et Eestil pole põhjust häbeneda, sest Eesti e-õppe arengud on võrreldavad teiste Euroopa riikide omadega. Ta tõdes, et ingliskeelses ruumis on võimalusi siiski rohkem kui eestikeelses. Ameerikas on e-kursuste vabalt kättesaadavaks tegemine tema sõnul aga enese reklaamimise vahend: ülikoolid liituvad süsteemiga, et potentsiaalsete tudengite huvi äratada.
Eesti puhul ei saa rääkida siiski täielikult veebipõhisest koolitusest, vaid pigem kombineeritud õppest, kus veebipõhine õpe toetab auditoorset.
«E-kursuste vaba kättesaadavus parandab inimeste võimalusi õppida ja täiendada ennast sobival ajal ja kohas,» sõnas Ene Koitla. Saab näiteks õppida aineid, mis on inimest juba ammu paelunud, aga millega süvitsi minekuni pole ta seni jõudnud. Samuti saab ta kinnitust, kas huvipakkuv ala talle tõepoolest sobib.
Kas e-kursustel saadud ainepunkte saab lisada oma õpinguraamatusse ehk kas ülikool aktsepteerib neid? Ene Koitla nentis, et oma kooliga tuleks sellistel juhtudel kindlasti enne läbi rääkida. Ta on aga veendunud, et tasuta e-kursused suurendavad ka õppejõudude ja ülikooli konkurentsivõimet.
Tartu ülikooli õppekorralduse peaspetsialisti Ülle Hendriksoni sõnul saab väliskõrgkoolides sooritatud kursusi varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamise ehk VÕTA korra abiga ülikooliõpingute läbimise osana arvestada. Eelduseks on, et mujal sooritatud kursused on tunnistusega tõendatud ning vastavuses siinse õppekavaga.
Tartu ülikool pakub tasulisi e-täiendusõppekursusi ja tasuta minikursusi ning ka mõningad videoloengud on UTTV-s ehk ülikooli televisioonis avalikult kättesaadavad. Need asuvad teema «Õppevideo» all ning neid on seal parajasti 268.
Tartu ülikooli haridustehnoloogiakeskuse juhataja Lehti Pildi sõnul antakse täienduskursuse lõpetanule tunnistus ning läbitud kursusi on võimalik arvesse võtta, kui kõrgkoolis on õpiväljundite poolest sobiv ainekursus.
Pärast tasuta minikursuste läbimist saab oma teadmisi testida. Kui vastaja kogub maksimumpunktidest 70 protsenti, kuvatakse talle nimeline elektrooniline tõend, mida saab salvestada ja välja trükkida.
17. oktoobril on Tartu ülikoolis e-õppe päev, millel tutvustatakse avalikkusele e-täiendusõppe võimalusi lähemalt.
ARVAMUS
ENE KOITLA,
e-õppe arenduskeskuse juhataja
Peaksime rohkem keskenduma avalikult kättesaadavate õppematerjalide hulga suurendamisele. Haridusvaldkond on olnud e-õppe suhtes skeptiline. Me ei peaks kartma, et õpitakse ka väljaspool kooliseinu. Hirmust tuleks üle saada, sest info- ja kommunikatsioonitehnoloogia annab võimaluse muuta õppimine loominguliseks ja mitmekesiseks.
LINGID
Silmaringi avardamiseks ja enesearenguks piisab ka võrguloengutest.
• Tartu ülikooli tasulised täienduskoolitused: http://www.ut.ee/et/koolitus/e-taiendusope
• Tartu ülikooli tasuta minikursused: http://www.ut.ee/et/oppimine/e-ope/oppijale/minikursused
• Tartu ülikooli avalikud videoloengud: http://uttv.ee
• Ingliskeelsed veebikursused testide ja kodutöödega: http://couser.org
Allikas: «Sakala»