Maaelu Edendamise sihtasutus panustab tulevasse kodulinna

Sihtasutuse juht Raul Rosenberg möönab, et kui riigi loodud sihtasutus renoveerib muinsuskaitsealuse villa, võib see esmapilgul tunduda raiskamisena, kuid rõhutab, et tegelikult on see kooskõlas asutuse regionaalpoliitilise alusmõttega. Pealegi ei kulutata selleks riigieelarvest sentigi. Foto: Elmo Riig / Sakala

Tuleval aastal Tallinnast Viljandisse koliv Maaelu Edendamise sihtasu­tus seab end sisse üle 15 aasta Trepimäe ääres tühjalt seisnud imposantses villas.

«Riik pidas omal ajal sihtasutust luues silmas regionaalpoliitilisi huve. Seepärast mõtlesime nüüd, kui valmistume Viljandisse tulema, et teeme siin ühe ripakil maja korda,» põhjendas suurejoonelist plaani sihtasutuse juhatuse esimees Raul Rosenberg. «See on meie panus tulevase kodulinna hüvanguks.»

Aadressil Oru tänav 21 asuv maja rändas uue omaniku kätte üleeile. Rosenberg ei soostunud ütlema, kui palju sihtasutus kinnistu eest selle senisele omanikule, osaühingule Innoveks Grupp tasus, viidates asjaolule, et selleks pole küsitud eelmise peremehe nõusolekut. Samuti ei tahtnud ta  spekuleerida, millise summa arhitektuurimälestise renoveerimine võib neelata, sest see võiks mõjutada ehitaja leidmiseks korraldatavat hanget.

Maksuraha ei kulu

«Kriitikutel on vaieldamatult õigus küsida, miks riigi loodud asutus selliseks asjaks raha kulutab. Jah, loomulikult oleks odavam mõni uuem kontorihoone seestpoolt küprokplaatidega üle lüüa, aga lisaväärtuse loomine ongi meie teadlik valik,» selgitas Raul Rosenberg.

Seejuures rõhutas ta, et Maaelu Edendamise sihtasutus on täielikult isemajandav ega kasuta investeeringuks sentigi riigieelarve raha. «Oleme aastatega teeninud nii palju tulu, et saame seda investeeringut endale lubada,» lausus juhatuse esimees.

Sihtasutus vajab 300—400 ruutmeetrit büroopinda. Enne äsjast ostuotsust käisid juhatuse liikmed vaatamas 14 Viljandi tühja või pooltühja maja. Teiste seas uuriti näiteks Laidoneri platsi ääres lagunevat endist kultuurikooli hoonet, kuid veenduti, et see oleks liiga suur suutäis.

Samuti oli päevakorral kolimine maavalitsuse kõrval paiknevasse põllumajandusministeeriumi majja, kuid see nõudnuks rahvusringhäälingu korrespondendi ja omavalitsuste liidu väljatõstmist senistest ruumidest. Seda ei söandatud ette võtta.

Kõige optimistlikuma kava kohaselt saab uue büroo soolaleivapidu pidada umbes aasta pärast. Et hoone on muinsuskaitse all, arvestavad sihtasutuse juhid võimalusega, et tööd võivad mõnevõrra venida.

15 töökohta

Sihtasutuse juhatuse liikme, Viljandist pärit Madis Reinupi selgituse järgi asub uues kontoris nende teenistusse 15 inimest, mida on sama palju kui Tallinnas. Et valdav osa praegustest spetsialistidest ei soostu pealinnast provintsi kolima, kavatsetakse nende asemele leida uued.

«Eks meil ole väike hirm, kas ikka õnnestub Viljandist piisaval hulgal häid riigiabi spetsialiste leida. Samas oleme üldjoontes positiivselt meelestatud, sest meie võimuses on pakkuda korralikku palka, mis võiks motiveerida uusi andekaid inimesi siia tulema,» rääkis Reinup.

Maaelu Edendamise sihtasutus toetab väljaspool suuri linnu tegutsevaid ettevõtteid, kellel endal pole lühikese ajaloo või puuduvate tagatiste tõttu võimalik otse pankadest laenu saada.

Sihtasutuse alguseks peetakse 1993. aastat, mil riik paigutas osa välisabi sihtasutuse kapitaliks. Kui algul toetati maal tegutsevaid firmasid neile otse raha laenates, siis nüüd tehakse seda põhiliselt pangalaene garanteerides.

Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder tegi sihtasutuse nõukogule ettepaneku kolida kontor Tallinnast Viljandisse käesoleva aasta mais.

Viljandimaa ettevõtetele on sihtasutus oma tegevusaja jooksul andnud 289 laenu 19,7 miljoni euro eest. Praegu kehtivaid lepinguid on siin 52 koguväärtuses 4,6 miljonit eurot.

ARVAMUSED

LOIT KIVISTIK,
Viljandi linnapea

Mida paremat võiksin linnapeana tahta, kui seda, et siia lisandub tasuvaid töökohti ning taas saab üks räämas maja korda. Tõsi, linnaplaneerimise poolest tekitab see teatavaid küsimusi, kuid usun, et saame nendest hõlpsasti üle. Kui liikluskoormus sealsetel kitsastel tänavatel suureneb, peame mõtlema teekatte remondile ja parkimist puudutavatele küsimustele.

HELIR-VALDOR SEEDER,
põllumajandusminister

Maaelu Arendamise sihtasutuse kolimine Viljandisse on viimaste aastate kontekstis pretsedenditu regionaalpoliitiline samm. Ma ei tea, et varem oleks midagi samasugust tehtud. Väga hea on seegi, et sellega kaasneb ühe ilusa kultuuriväärtusliku maja taassünd. Riik ei kuluta selleks raha, vaid teeb targa investeeringu väärtuslikku kinnisvarasse.