Viljandis kogub ujula ehitus uuesti hoogu

Marko Suurmägi
, toimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eelmise aasta viimastel päevadel kadusid Viljandi järve äärest rannarestorani varemed. Ujula ehitus algab seal parimal juhul mais.
Eelmise aasta viimastel päevadel kadusid Viljandi järve äärest rannarestorani varemed. Ujula ehitus algab seal parimal juhul mais. Foto: Elmo Riig / Sakala

Viljandi linn ja ehitusfirma Leviehitus on jõudmas veekeskuse ehitamises kokkuleppele, et ujula valmib varem kavandatust kolm kuud hiljem ning linnal on võimalik selle eest maksta järgmise viie aasta jooksul.


«Usun, et jõuame kokkuleppele ning mais saame ehitama hakata,» ütles Leviehituse juhataja Indrek Saar pärast eilset kohtumist linnapea Kalle Jentsiga. Ka linnapea avaldas kindlat veendumust, et uus kokkulepe tuleb ning kolm kuud soikus olnud veekeskuse ehitus jätkub.



Veekeskuse ehitusega tekkis aasta algul probleeme nii ehitajal kui linnal. Esiteks hakkasid Leviehitust kimbutama üleüldisest majanduslangusest tulenevad mured ning ehitust rahastama pidanud pank muutus laenu andmise osas umbusklikuks.



«Omavalitsuste tulubaas muutus ning nad pole pankadele enam nii usaldusväärsed partnerid kui varem,» selgitas Indrek Saar. Leviehitusel oli laenu saamise peamine garantii just Viljandiga sõlmitud leping.



Teine suur tagasilöök tuli siis, kui selgus, et linna ainsa keskküttekatlamaja omanik Esro peab ette võtma kalli ehituse selleks, et uus ujula temalt sooja saaks, nagu linn oli nõudnud. Leviehitusele oleks see maksma läinud kaheksa miljonit krooni.



Aasta lõpul kavatses linn ujula eest tasumise päevaks vähemalt pool raha saada eelarvest ning vajaduse korral teise poole laenata. Detsembris oli summa olemas, kuid vahepealsete tagasilöökide tõttu on linnajuhtidel tulnud raha kasutada muuks otstarbeks ning ujula ostmiseks seda enam ei jätku.



Laenu peale ei saa samuti loota, sest riik keelas omavalitsustel laenamise ära.


Poolteist kuud tagasi istusid linnapea ja firmajuht rasket olukorda omavahel arutama ning «Sakala» andmetel polnud siis võimatu ka variant, et leping oleks mõlema poole nõusolekul lihtsalt lõpetatud.



Nüüdseks on jõutud suulisele kokkuleppele, et linn lubab ehitusfirmal rajada järve äärde uue lokaalse katlamaja ning ehitus võib 31. detsembri asemel lõppeda järgmise aasta esimesel poolel. «Ehituse aeg võib pikeneda ligikaudu kolm kuud,» ütles Kalle Jents ning sellega oli nõus ka Indrek Saar.



Linn vabaneb kohustusest maksta enam kui 47 miljonit krooni Leviehitusele järgmise aasta 29. jaanuaril ning saab võimaluse maksta raha viie aasta jooksul. Nii Saar kui Jents kinnitasid, et pikem makseperiood summat ei muuda ning intresse tasuda pole vaja.



7. aprilliks peab Leviehitus linnavalitsusse viima muudetud lepingu projekti ning arvutused katlamaja energia hindade kohta. Sõelale on jäänud kaks varianti ehk võimalus ehitada kas gaasi- või bioküttel töötav katlamaja.



«Tahame olla kindlad, et megavatt-tunni hind ei tuleks kallim, kui on Esrol,» põhjendas Jents soovi näha arvutusi. Saar kinnitas, et mõlemal juhul tuleb hind odavam ning loodusele mingit ohtu ei teki.



Kui muudatused on lepingus fikseeritud, peab need kinnitama Viljandi volikogu. Selle esimees Tarmo Loodus on veendunud, et kokkulepe tuleb ja volikogu selle ka kinnitab. «On täiesti mõistlik, et läbirääkimisi peetakse ja lepingut muudetakse,» leidis ta. «Alati tuleb leida kõige paremad lahendused.»

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles