Täiskasvanud õppija nädal tuleb juubelihõnguline

Täiskasvanud õppija nädala Viljandimaa koordinaatori Mall Kõivu sõnul käib õppimine inimestega kogu aeg kaasas. Isegi igapäevane poeskäik nõuab värske info mõistmist.

FOTO: Elmo Riig / Sakala

Reedel algab taas mitmesuguseid sündmusi pakkuv täiskasvanud õppija nädal, mida korraldatakse juba viieteistkümnendat korda.

Täiskasvanud õppija nädala (TÕN) koordinaator Mall Kõiv, kuidas juubeliaastat Viljandimaal tähistatakse?

Täiskasvanud õppija nädal kestab ametlikult 12.—19. oktoobrini. Traditsiooniliselt tunnustatakse tänavust Viljandimaa aasta õppijat, koolitajat ja koolitussõbralikemat organisatsiooni. Koolitussõbraliku omavalitsuse kandidaate sel aastal ei laekunud, kuid see on üle-eestiline mure, et neid tõstetakse vähem esile.

Mis on peamised sündmused?

Kõige tähtsam ongi tunnustamisüritus, mis korraldatakse 17. oktoobril Viljandi kultuurimajas.

Õppe- ja koolitusasutustes leiavad aset sellele nädalale pühendatud tegevused. Näiteks kultuuriakadeemias tuleb 15. oktoobril Hispaania õhtupoolik, millel tutvustatakse hispaania keele õppimise võimalusi ja selle maa kultuuri. 16. oktoobril on akadeemias väärikate ülikooli avaloeng, kus räägitakse rahvastiku praegusest seisust ja tulevikust. Lektor on statistikaameti peaanalüütik Mihkel Servinski.

Uus tulija on Viljandi muuseum, kes pakub tasuta ekskursioone ja loengut teemal «Igapäevaste esemete esivanemad». Täiskasvanute gümnaasiumis teeme õpitubasid, kus õpetatakse üksteisele käelisi loovtegevusi.

Viljandi huvikoolis korraldab Peep Tobreluts seenepaberi valmistamise õpitoa ning juhendab jalutuskäiku linnalooduses.

Viljandi ühendatud kutsekeskkooli täiskasvanute koolituskeskus teeb 16. oktoobril karjääriteabepäeva täiskasvanutele, Sürgavere külaselts korraldab 21. ja 22. oktoobril õppereisi, tutvumaks Võrumaa küladega ning Männiku metsatalus tuleb 15. oktoobril taaskasutust käsitlev koolitus.

Viljandimaa rahvakunstiühing korraldab 12. oktoobril kultuurimaja saalis arutelu, kus käsitletakse õpet maakonna käsitööringides. Mitmesuguseid tegevusi jätkub ka pärast seda nädalat — õppimine on ju protsess, mis kestab kogu aeg.

Lähemalt saavad huvilised TÕN-i kavaga tutvuda Viljandi täiskasvanute gümnaasiumi veebiküljel www.vtg.vil.ee.

Kuidas on täiskasvanud õppija nädal viieteistkümne aasta jooksul muutunud?

Algusaastatel olid TÕN-i põhisündmused enamasti maavalitsuse saalis, kuid aja jooksul on  tegevus ja siht­rühm laienenud. Paljud üritused on aset leidnud väljaspool Viljandit, nii et kampaania ei ole alati keskendunud linnale.

Algusest peale on meie tugirühmas kaasa löönud kultuuriakadeemia ja ühendatud kutsekeskkooli täienduskoolitustalitus, täiskasvanute gümnaasium, rahvakunstiühing, koolituskeskus Vilko ning maakonna raamatukogud.

Mina olen TÕN-i Viljandimaa koordinaator teist aastat, enne mind on seda tööd teinud Ingrid Kärmas ja Tiiu Männiste.

Kui kerge on olnud kaasata kampaaniasse organisatsioone?

Mõistagi tuleb koordinaatoril neid tagant õhutada. Aga meil on aastate jooksul moodustunud väga hea tuumik, kes teadetele alati reageerivad. Tänavu liitus meiega Viljandi muuseum ja uustulnuk on ka Bonifatiuse gild.

Tänapäeval tundub, et täiskasvanute õppimine on muutunud ühiskonnas iseenesestmõistetavaks. Kas sellist nädalat on üldse vaja enam korraldada?

Õppimine on elustiil, see käib meiega kaasas iga päev — kas tahame või mitte, aga me pidevalt õpime midagi. Kuid iga asi ammendab ennast aja jooksul ja vajab teistmoodi lähenemist. Ka TÕN-i puhul on vaja leida uusi suundi. Mingeid kapitaalseid muudatusi siin ilmselt ette ei võeta, pigem tuleb vaadata rühmi, kellele oma tegevusi suunata.

Statistika järgi on praegu elukestvasse õppesse haaratud kõige rohkem kõrgharidusega inimesi. Tähtis on jõuda ka madalama haridustasemega inimesteni ning töötada nendega sihipäraselt.

Lähemate aastate eesmärk võiks olla jõuda maale ja metsade keskele ning propageerida elukestvat õpet rohkem sealsete inimeste hulgas.

ARVAMUSED

INGRID KÄRMAS,
varasem koordinaator

Olin TÕN-i Viljandimaa koordinaator aastatel 2001—2005.

Selle aja suurimaks saavutuseks pean Viljandimaa elukestva õppe tugirühma kujunemist. Selle liikmed on seniajani aktiivsed TÕN-i nädala koordineerijad. Samuti sai sel ajal uuritud ja avalikkusele laiemalt tutvustatud õppimisvõimalusi Viljandimaal, kasutades varasemast suuremat hulka infokanaleid.

Kuidas edasi? Endiselt võiks sellest nädalast jääda kõlama mõte, et elukestev õppimine on huvitav, arendav, vajalik ja lõbus. Samas võiks rääkida juba sellest, milliseid lisaoskusi vajame näiteks aastal 2020.

TIIU MÄNNISTE,
varasem koordinaator

Olin TÕN-i Viljandimaa koordinaator ajavahemikul 2005—2010. Esimesel aastal korraldasime meeleolukad õppimise päevad Anttila kaubamajas, proovisime teadvustada õppimist kui atraktiivset tegevust väljaspool tavalist õpikeskkonda.

Pean oma tegevuse tippajaks 2008. aastat, mil korraldasime täiskasvanuhariduse konverentsi. Samal aastal lõime maakonna koolitajate portaali, mis praegu ei ole aktiivne, sest pole finantstuge. Minu idee oli ka õpibuss, mis üle Eesti käima läks.

Edaspidi oleks vaja rohkem tegeleda ühtse koolitusturu koordineerimisega. Liiga palju on praegu dubleerimist, mis raiskab meie ressursse.

Tagasi üles