Kultuuriministeeriumi raamatukogudele ette antud nimekirjades olevad raamatud pole tihtipeale need, mida laenajad lugeda sooviksid.
Lugejate maitse ei ole muutunud
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Selle aasta algul andis kultuuriminister Rein Lang välja nimekirja, mille järgi raamatukogud pidid kirjandust tellima hakkama.
Mitu Viljandimaa raamatukogu kinnitas «Sakalale», et pole raamatute ostmises muudatusi teinud ja eesti kirjandust tellitakse praegu samamoodi nagu enne. Küll aga oli lugejatel tekkinud huvi Barbara Cartlandi armastusromaanide vastu, mida minister mainis oma avalduses halva kirjanduse näitena.
Tarvastu raamatukogu juhataja Aili Andersoni sõnul oli kultuuriministri avaldusel ka teine mõju: inimesed tahtsid teada, mis teosed kohustuslike hulka arvati. Siiski pole see laenutamises suuri muudatusi kaasa toonud.
«Inimene oma lugemisharjumusi ei muuda,» nentis Meleski raamatukogu juhataja Astrid Dreving. Tema hinnangul on muutunud vaid see, et raamatukogud vahetavad raamatuid varasemast rohkem, tehes niinimetatud armastusromaanid lugejatele kättesaadavaks. Kultuuriajakirjade vastu pole Meleskis aga mitte mingit huvi.
Üle 600 lugejaga Abja raamatukogu juhataja Ingrit Porkaneni arvates on ministeeriumi nimekirjast natukene kasugi olnud, sest selle abiga on võimalik kontrollida, kas kogu kirjandus on ikka olemas või on midagi kahe silma vahele jäänud.
Mõisakülas olid mõned kohustuslikest raamatutest eelmistel aastatel tellimata jäänud ning et need nüüd muretseti, polnud võimalik juunikuus muud soetada. «Meie võimalused on piiratud,» selgitas raamatukoguhoidja Lija Kornis.
Viljandi linnaraamatukogus on valik teenindusjuht Maire Killari sõnul suur. «Pakkuma peab natuke rohkem, kui küsitakse.» Tema hinnangul huvi kohustusliku kirjanduse vastu kõigub, sest mõni neist on keskmise lugeja jaoks liiga raske.
EDETABEL
Esimesel poolaastal Viljandi linnaraamatukogus enim laenutatud raamatud
1. Suzanne Collins, «Näljamängud»
2. Justin Petrone, «Minu Eesti, 1. osa. Kas lubate elada?»
3. Pamela Lyndon Travers, «Mary Poppins»
4. Aino Pervik, «Kollane autopõrnikas sõidab ringi»
5. Katrin Reimus, «Haldjatants»
6. Mihkel Raud, «Musta pori näkku»
7. Margus Karu, «Nullpunkt»
8. Vahur Kersna, «7x7»
9. Dagmar Raudma, «Minu Gruusia. Elu nagu mägitee»
10. Claudia Joseph, «Kate. Printsessiks saamise lugu»
Allikas: Viljandi linnaraamatukogu