Tuleval õppeaastal hakkab kolmes Viljandi põhikoolis õppima ühtekokku ligi 1900 last. Viljandi gümnaasium jagab tarkust 512 noorele ning Kaare kool jätkab rohkem kui poolesaja erivajadusega lapse õpetamist.
Koolid on uueks ajajärguks valmis
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kõige suuremaks üldhariduskooliks jääb nii Viljandis kui kogu maakonnas Jakobsoni kool, kus direktori Eero Järvekülje sõnul hakkab praeguste andmete järgi sügisest õppima 742 last.
Lisaks neile kasutavad järgmisel aastal seda koolimaja veel kolm klassitäit abituriente, kes on arvatud küll Viljandi gümnaasiumi koosseisu, kuid kellele on antud võimalus saata oma viimane õppeaasta mööda endises koolimajas.
Viljandi Jakobsoni kooli direktor tunnistas, et õppeasutuse tööd ette valmistanud pedagoogid on juba mitu aastat juurelnud selle üle, kuidas saaks nii suures põhikoolis jagada igale õpilastele tulevikus piisavalt tähelepanu.
«Oleme välja töötanud tugisüsteemid, kuidas aidata õpilasi, kellel oleks meie arvates rohkem abi vaja,» kirjeldas ta. «Üritame uues koolis lastele individuaalsemalt läheneda ja neid aidata.»
Järvekülg möönis, et nii suure õpilaste arvuga põhikool on Viljandimaal ainulaadne. Sellega saab kõrvutada ainult eelmise hariduseksperimendi ajal 1962. aastal Viljandis avatud 4. kaheksaklassilist kooli. Mõne õpilase mälestuste kohaselt õppis seal kahes vahetuses üle tuhande põhikooliealise lapse.
«Ka mina olin seal õpilane, aga ei olnud hullu midagi,» lausus Järvekülg.
Ruumi üle ei jää
Viljandi kesklinna kooli I—IX klassis peaks direktor Aavo Soopa ütlemist mööda praeguste andmete järgi õppima hakkama 670 last.
Soopa sõnul on vale arvata, et pärast gümnasistide lahkumist jääb Uueveski tänava majas palju ruumi üle. Ta selgitas, et kesklinna kooli eelkäijaks olnud maagümnaasiumis käisid lapsed pikka aega kahes vahetuses. Alles pärast Jakobsoni tänava hoone remonti kadus see kord ära, kuigi vahepeal oli oht, et see tuleb mõnel õppeaastal taastada.
«Jakobsoni tänava maja on mõeldud 280 õpilasele ja tuleval õppeaastal on seal kõik ruumid täis,» kinnitas Soopa. Mainitud hoone jääb edaspidi vaid I—IV klassi õpilaste valdusesse.
Varem Jakobsoni tänava majas õppinud viiendad klassid viiakse Uueveski tee hoonesse, kus saavad haridust ka teised klassid kuni üheksandateni. Lisaks oma kooli lastele õpib seal kaks klassitäit Viljandi gümnaasiumi abituriente.
«Kui enne oli meie koolis 31 klassikomplekti, siis nüüd kasutab neid ruume 29 klassitäit õpilasi. Seega on laste arvu vähenemine koolis väga väike,» kõneles Aavo Soopa. «Pigem on meie igapäevaelu nüüd vähem pingeline kui seni ning õpilased saavad rahulikumalt töötada. Koolimaja ei ole enam nii puupüsti täis ning me ei pea enam õppetööks kasutama ruume, mis pole klassideks mõeldud.»
Jätkab ühes majas
Viljandi Paalalinna koolis hakkab sekretär Luule Lehtmetsa sõnul praegustel andmetel õppima 472 last. Kõik need jütsid mahutatakse suurde koolimajja, mille ruume on kevade ja suve jooksul korrastatud. Sügisel peaks valmima ka uus söökla.
Endises Paalalinna gümnaasiumi algklasside hoones seab end järgmisel õppeaastal sisse kaks klassi abituriente, kes kuuluvad tegelikult Viljandi gümnaasiumi hingekirja.
«Jätkame ikka süvendatult saksa keele suunaga,» kõneles Paalalinna kooli direktor Aavo Palo. Ta selgitas, et juba sel sügisel kooli astuvad esimese klassi õpilased hakkavad A-keelena õppima saksa keelt. Neljandas klassis lisandub sellele B-keelena inglise keel, hiljem on võimalik C-keelena õppida ka hiina keelt.
«Asja mõte on selles, et grammatiliselt keerulisem keel tuleb lastel enne ära õppida,» ütles Aavo Palo. «Hiljem inglise keelt omandada ei ole neil raske.»
Haridus- ja teadusministeeriumi haldusalasse kuuluvas Viljandi gümnaasiumis, mis alustab õppetegevust 1. septembril, hakkab praeguse seisuga õppima 512 noort.
Kuni Hariduse tänaval valmib uus hoone, töötab gümnaasium, välja arvatud enamik lõpuklasse, Jakobsoni kooli õpilastest vabanevates Kaare kooli ruumides ning Paalalinna kooli algklasside majas.
Viljandi Kaare koolis, kus õpetatakse erivajadustega lapsi, on sekretär Tiina Rakitini sõnul praegustel andmetel nimekirjas 52 last. Ilmselt lisandub neile õpilasi, kes suunatakse sinna sügisel.
«Järgmiseks aastaks jääme oma ruumidesse ja meie töös mingeid muudatusi ei tule,» lausus Rakitin.