Andmebaas kogub teavet Eesti elurikkuse kohta

Eesti elusloodust käsitlevasse portaali on praegu talletatud juba 23 282 liiki. Foto: Elmo Riig / Sakala

Tänapäeval saab iga loodushuviline luua oma piirkonnas, külas või talus elunevate liikide andmebaasi ja teha selle vähese vaevaga internetis kõigile nähtavaks.

See on ainult üks võimalus, mis avaneb Eesti elusloodust tutvustavas portaalis eElurikkus.

Milliseid eesmärke kõnealune internetiportaal täidab ja kui palju inimesi osaleb liikide andmebaaside loomises, rääkis «Sakalale» Tartu ülikooli professor Urmas Kõljalg.

Väärib mainimist, et praegu on Eesti elusloodust käsitlevasse portaali internetiaadressil http://elurikkus.ut.ee/, talletatud juba 23 282 liiki.

Urmas Kõljalg, millist infot eElurikkuse portaal sisaldab?

Portaali eesmärk on kuvada Eesti eluslooduse kohta käivat informatsiooni ühes kohas.

Kasutaja saab sellest vastuse küsimustele, milliseid taime-, looma- või seeneliike on Eestis avastatud, mis on nende teaduslik ja omakeelne nimi, kus neid Eestis leidub, missugustes trükistes on avaldatud ühe või teise liigi kohta andmeid, ja palju muudki.

Miks on seda andmekogu vaja?

Eestis leidub tõenäoliselt rohkem kui 30 000 liiki organisme. Nende kohta koguvad andmeid mitmesugused asutused ja üksikisikud, alustades teadlastest ja lõpetades õpilastega. Seetõttu on Eesti eluslooduse info pillutatud laiali sadadesse käsikirjadesse, trükistesse ja andmebaasidesse.

Kui see jääkski nii, oleks tulevikus üha keerulisem saada mõistliku aja jooksul ülevaadet mingi ala keskkonnaseisundist ning selle muutustest. eElurikkuse portaal püüab seda olukorda muuta, koondades ühte tuhanded andmekogud.

Kes seda koostavad?

Portaali koostajate hulka kuuluvad nii asutused kui üksikisikud. Sellega tegelevad teadlased ja üliõpilased, õpetajad ja õpilased, ametnikud, loodushuvilised ja paljud teisedki — kokku üle 300 inimese. Projekti juhib Tartu ülikool.

Portaali kaudu on oma andmed kättesaadavaks teinud ka hulk välismaa uurijaid ja asjaarmastajaid. Neil, kes peavad andmebaase PlutoF pilves (plutof.ut.ee), pruugib ainult nupule vajutada, et muuta oma andmestik nähtavaks eElurikkuse portaalis.

(Toimetuse märkus: PlutoF pilv on andmebaaside kodu, mis sisaldab servereid ning standardset ja unikaalset tarkvara.)

Millal portaal käivitus ja kui töömahukas on olnud selle loomine?

Portaali esimene versioon avanes 2007. aastal. Selle tegid võimalikuks ligikaudu kümme aastat tagasi alanud PlutoF pilve arendused.

PlutoF pilv võimaldab igal asutusel, töörühmal ja üksikisikul luua elurikkuse andmebaase. 2008. aastaks oli Eesti kohta käivatesse kogunenud piisavalt palju andmeid, et avaldada need ühise portaalina.

Seda mahukat tööd on teinud kümned asutused ja sajad inimesed, sisestades miljoneid andmeühikuid.

Mis võimalusi portaal pakub?

Portaali kaugem eesmärk on võimaldada mitmesuguseid eluslooduse analüüse. Selle kaudu võib teada saada mõne piirkonna, looduskaitseala või kinnistu teadaolevate liikide nimestikku, leiukohti ning muutusi, samuti seda, kuidas näeb üks või teine liik välja looduses, teaduskogus või mikroskoobi all.

Ühtlasi annab portaal infot, millises kasvukohas mingit liiki võib kohata ja millistega on neil vastastikune koosmõju. Samuti saab sealt vastuse küsimusele, kes uurib või on uurinud teatud liigirühmi Eestis.

Kas peate portaali peamisteks kasutajateks tavainimesi, õpetajaid, teadlasi või kedagi muud?

Eespool räägitu põhjal võib öelda, et eElurikkusest on kasu paljudel huvilistel, alustades asjaarmastajatest linnuvaatlejatest ja lõpetades seenelkäijatega. Sealt saavad infot ka juriidilised isikud teadus- ja riigiasutustest erafirmadeni, kes korraldavad mitmesuguseid ekspertiise. Tähtis sihtrühm on õpetajad ja õpilased.

Ühest küljest soovime portaali kaudu jagada õppimiseks vajalikku teavet, teisest küljest on meie eesmärk ärgitada pedagooge ja õpilasi uurima ümbruskonna loodust ja arendama PlutoF pilves selle kohta andmebaase.

Kas niisugune andmekogu on ainulaadne või olete tegutsenud mõne teise riigi eeskujul?

Meie teada ei ole teised riigid veel jõudnud luua nii ulatuslikku portaali, milles kuvatakse korraga infot bakteritest imetajateni. Nad alles plaanivad neid arendada.

Kuidas saab eElurikkuse portaal kasuks tulla Viljandimaa inimestele?

Õhutan loodushuvilisi, õpetajaid ja õpilasi uurima, millist infot leidub selles nende piirkonna kohta. Kui teavet on vähe, saavad nad luua oma talu, tänava, küla või muu piirkonna andmebaasi ja teha selle nähtavaks eElurikkuse portaalis.

Tulevikus tekib neil võimalus luua oma teabekogude kohta ka eraldi veebilehti. Õigupoolest saab seda teha juba praegu, tuleb ainult Tartu ülikooli loodusmuuseumist abi küsida.

ARVAMUS

MARGUS OTS,
linnuvaatleja

Oleme juba üle kümne aasta rääkinud, et vaja on andmebaasi, millesse kõik saaksid teavet sisestada ja mille juures oleks ka kaardirakendus. Kaaluti mitut varianti, aga ühestki ei saanud asja.

Siis selgus, et Tartu ülikooli loodusmuuseumi juures on elurikkuse andmebaas, mille juurde on võimalik kerge vaevaga tekitada linnuvaatluste moodul. Eesti ornitoloogiaühing ja Estbirding otsustasid selle võimaluse ära kasutada.

Pärast põhjalikke katsetusi ja täiendusi avati linnuvaatluste andmebaas möödunud aasta aprillis kõigile huvilistele. Sellele tuleb kasutajaid järjest juurde: hiljuti oma viimaseid tulemusi eElurikkuse andmebaasi sisestades nägin, et 12. jaanuaril oli seal linnuvaatluste arv ületanud juba 100 000 piiri.

Teabega saavad tutvuda kõik soovijad. Linnuvaatluste moodul avaneb automaatselt ülamenüüs oleva nupu Vaatlused alt. Kaitsealuste liikide kohta käival informatsioonil on aga peal erineva tasemega filtrid: nende leiukohti ei avalikustata.

Vaatluste sisestamiseks on vaja registreerida ennast andmebaasi kasutajaks.