Jakobson sündis Tartus 26. juulil 1841.
Carl Robert Jakobsoni elust ja tegevusest Tormas
17. august 2011, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pere kolis Tormasse 1844, kui Carl Robert oli kolmeaastane.
Jakobsonide kodu oli Torma kihelkonnakooli majas.
Esmase kooliõpetuse sai Carl Robert isalt Adam Jakobsonilt, kes oli köster-koolmeister.
Üheksa-aastaselt hakkas Carl Robert õppima kihelkonnakoolis.
14-15aastase poisina hakkas ta kirjutama saksakeelseid värsse, olles Goethe ja Schilleri loomingu mõju all.
Poisina mängis Carl Robert pasunakooris, mille tema isa oli asutanud 1848. aastal.
1856. aastal pärast kihelkonnakooli lõpetamist jätkas ta õpinguid Valgas Janis Cimze seminaris.
1857. aastal esimesel koolivaheajal käis Carl Robert Jakobson Tormas leeris. Ta armus leeriõesse Annasse, keda hiljem kujutas naisideaalina näidendis «Artur ja Anna».
1857. aasta detsembris suri Adam Jakobson ootamatult ja tema pojast Carl Robert Jakobsonist sai uus köster-koolmeister.
Jakobsoni hobid olid jaht ja loodusvaatlused, ta valmistas linnutopiseid ja koostas 200 linnumunast teaduslikult süstematiseeritud kogu, mille andis Tartu ülikooli zooloogiamuuseumile. Huvitavaks vaatlusobjektiks kujunes Torma kihelkonna keskuse lähedal seisev Linnutaja mägi, kust pärineb ka tema luuletajanimi Linnutaja.
Carl Robert Jakobsonil tekkisid vastuolud talupoegi täie karmuse ja omavoliga valitsenud Torma mõisniku Otto von Liphartiga. Ta avalikustas poissmehest paruni seiklused talutüdrukutega. Konflikt mõisnikuga jõudis haripunkti 1861. aastal ja aasta hiljem lahkus Jakobson üle Peipsi lodjaga Venemaale.
Allikad: «Eesti vanima pasunakoori lugu», «Torma puhkpilliorkester 150» (koostanud Aksel Jõgi ja Endel Laul, Tallinn 1998)