Mullu tegid viljandimaalased tervisesporti natuke enam kui 2004. aastal, selgus Viljandi-, Pärnu- ja Järvamaad hõlmavast täiskasvanud elanikkonna tervisekäitumise uuringust.
Tervisesportlane väärtustab valikut, lähedust ja hinda
6. juuli 2011, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tulemused näitasid, et aktiivsemad liigutajad on naised, aga kõige stabiilsemalt hoiavad ennast vormis noored mehed vanuses 16—24. Möödunud kümnendil kasvas terviseliikumise populaarsus kõige enam keskeas meeste ja 55—64aastaste naise seas.
Viljandimaa terviseedenduse peaspetsialisti Elo Paabi sõnul aitavad loodud tervise- ja spordirajad tervisespordi menukuse kasvule kõvasti kaasa. «Rajad on eriti head, sest seal treeniv inimene on nähtav ja nakatab teisigi liikumispisikuga,» lausus ta.
Paabi hinnangul on spordihuvilistele meelepärased eelkõige need alad, mida saab harrastada vabas õhus: rattasõit, kepikõnd ja jooks, kuigi Eesti spordiregister väidab, et harrastajate seas on populaarseim võimlemine.
Elo Paabi jutu järgi on terviseliikumise puhul läbi aastate näha tendentsi, et mida kõrgem on haridus, seda suuremad on muutused positiivses suunas.
Teise tõsiasjana tõi ta välja, et valik peab olema lihtne, sest mugavus loeb. «Lihtsus tähendab seda, et on sporditegemise võimalus ning see on lähedal ja nõuab võimalikult vähe ressursse,» selgitas Paap.