Olustveres pakuti mekkimiseks kõike alates purki pandud gripihirmust kuni männikäbimoosini

Olustveret külastas täna tuhandeid inimesi, et saada osa hoidiste messist ja kohaliku toidu laadast. Tegevust jagus kõigile: samal ajal, kui lapsed õues põhupallide otsas mürasid, päris kombainidega sõitsid või kopaga kaevasid, käis sees vilgas degusteerimine.

Väljas oli ka laste kokakooli nime kandev telk, kus Olustvere teenindus- ja maamajanduskooli õpetaja Elli Vendla andis fruktodisaini näpunäiteid. Ehk seda, kuidas teha juur- ja puuviljadest lilli ja liblikaid. „See on minu hobi ja kirg ja nii nimetatud pensionisammas,“ ütles naerdes naine, kellele oli isegi Saksamaal messil käies tööd pakutud.

See on Vendla sõnul niisugune töö, mida võib teha ööpäev läbi ja olla seejuures söömata. Naise salaunistus on anda välja oma raamat, kus õpetab ka teisi tegema nii ilusaid puu- ja köögivilju, mida ei raatsi süüagi.

Rõngu vallast oma hoidistega messile tulnud Liivi Last nimetas oma männikäbimoosi eestimaiseks eksootikaks, mis sobib hästi näiteks juustuga mekkimiseks. Lisaks sellele ka kuuske ja kadakat purki pannud naine tunnistas, et tema enda lemmik on kuusevõrse moos, sest see on kurgule hea.

Tervistavaid tooteid pakkusid teisedki. Näiteks hoidis vanaema hoidistel silma peal 10. klassi tüdruk Lisette Ilmjärv Tori vallast. Juba oli otsa saanud Gripihirmu nime kandev toode, mille juures seisis silt, et seda saab tellida. Ilmjärv ütles, et ka hoidiste autor ehk vanaema on messil kohal, aga uudistab teiste hoidiseid. Tüdruk pidas enda lemmikuks Stressirohtu ehk lodjapuu marjadega õunamoos.

Juta Arujõe Pärnumaalt Lindi külast pakkus rahvale kuuma üheteistkümnest marjast tehtud alkoholivaba hõõgmahla, mida pidas ka oma seekordseks hitt-tooteks, sest kaasa võetud pudelid kadusid poole tunniga. Tema kurgid osutusid aga eelmisel aastal nii heaks, et Põltsamaa Felix tahtis need oma tootmisse võtta. „Käisingi alles Põltsamaal ja lasin retsepti natuke ümber teha, neil oli kole magus tulnud,“ rääkis Arujõe. Seekord valis Felix tooteks, mida hakata ka ise tegema, Eestis kasvatatud Mehhiko kurgi ampsu, mille autoriks on Inge Must.

Arujõe sõnul on hoidiste tegemine kõigest väike hobi, sest aias kasvab nii palju asju, millega tuleb midagi ette võtta. Isegi seenele ei pea naine metsa minema, sest need kasvavad teisel pool lillepeenart. Olukorrad sunnivad, nagu ta ütles. Ja fantaasia näib piiritu. Näiteks on ta pistnud purki maasika koos valge šokolaadiga ja vaarika koos halvaaga.

Pärnu kutsehariduskeskuse õpetaja Sergei Tšekmarjov kutsus maitsma nende kooli õpilaste poolt valmistatud pestot, mis nägi välja nagu eile tehtud. Tegelikult tegid nad selle üleeile, kuigi karulaugu hooaeg on ammu möödas. Nimelt sattus see kevadel korjatud vitamiinipomm mõneks ajaks sügavkülma, kust see nüüd välja võeti ning hea ja paremaga kokku segati.

Parimaks soolaseks hoidiseks valiti seekord aga uba hapus leemes, mille autoriks on Kõrveküla maanaiste selts Miina. Mari Leover rääkis, et eelmisel aastal said nad oma soolase hoidisega kolmanda koha, aga mida rohkem proovida ja katsetada, seda paremini läheb. Kuna ube on palju, siis avastasid nad, et selle säilitamiseks sobib hästi tavaline seente marinaad sibula ja porgandiga. „Natuke ebatraditsiooniline säilitusviis ubadele, aga huvi oli suur selle vastu,“ rääkis Leover.

Kohalik elanik Karin Abel pidas päeva suurimaks kordaminekuks seda, et väiksed lapsed said proovida kombainisõitu ja kopaga kaevamist. „Kolme aastane ei jäänud magama ka, ainult sellest rääkis,“ ütles esimese poole päevast lastelastega veetnud naine. Talle enda sõnul see rahvamass nii väga ei meeldigi, aga tuli pärast lastega käiku ka ise pakutavat uudistama.

Peakorraldaja Tiina Randaru pidas messi igati kordaläinuks, sest hoidiseid oli kohale toodud 230 ringis. „Suurepärane! Kõik sujus ja inimesed on vaimustunud. Uskumatult palju huvitavaid retsepte jälle,“ rääkis ta. Külastajate arvu kohta ütles Randaru, et neid oli 4000-5000.

Samal ajal oli Olustveres rahvusvaheline koolinoorte künnivõistlus ning põllumajandustehnika esitlus. Parimad kündjad selguvad alles õhtutundidel. Kohtunikuks olnud Jüri Lai tunnistas, et hindamistöö on väga raske, sest ei tahaks noortele kündjatele liiga teha. Et igal võistlejal olid oma head ja vead, ütles mees, et lõpuks saadakse keskpõrandal kokku.