Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Taimekaitse ja mesinduse vahel saab olla tasakaal

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje

Artikkel pärineb maaeluministeeriumi blogist.

PALJU ON RÄÄGITUD sellest, et mesilaste hukkumist põhjustavad taimekaitsevahendid. Samas on kontrollide käigus tuvastatud, et mesilaste surma on põhjustanud eelkõige taimekaitsevahendite vale kasutamine. Taimekaitsevahendite nõuetekohase kasutamise tagajärjel hukkumisi tuvastatud ei ole. Seega on kõikidest nõuetest kinni pidades ja omavahel koostööd tehes võimalik saavutada olukord, kus taimekaitse ja mesindus saavad kõrvuti eksisteerida.

Mesilasperede stress ja suremine oleneb enim sellest, kuidas mesilasi peetakse, sealhulgas hügieenist ja parasiitidest mesitarudes. Kuigi mesilaste hukkumise peamiseks põhjuseks peetakse varroalesta ja sellega kaasnevaid viirushaigusi, mõjutavad mesilasi ka halb ilmastik ja põllumajandusega seotud ohud. Kõige sagedamini on hukkumise põhjuseks mitme teguri kokkulangemine.

PÕLLUMAJANDUSAMET on aastate jooksul lasknud järelevalve käigus analüüsida mesilastelt võetud proove. Kui 2015. ja 2016. aastal tuvastati üks taimekaitsevahendi väärkasutamine, mille tagajärjel hukkusid mesilased, siis tänavu on neid juhtumeid rohkem.

Peamine mesilaste surma põhjus läbi aastate on olnud taimekaitsevahendites leiduv toimeaine dimetoaat, mida on kasutanud rapsikasvatajad. Dimetoaati sisaldavad taimekaitsevahendid on Eestis küll lubatud, kuid seda pole lubatud kasutada rapsil, vaid hoopis peamiselt teraviljal. Seega on mesilaste hukkumise põhjustanud taimekaitsevahendi kasutusnõuete rikkumine.

Põllumajandusamet saab taimekaitsevahendi väärkasutaja taimekaitsetunnistuse kehtetuks tunnistada ja teavitada põllumajanduse registrite ja informatsiooni ametit (PRIA) kohustusliku majandamisnõude rikkumisest, mis viib toetuste vähendamiseni. Lisaks tõhustab maaeluministeerium meetmeid, et seadusega ette näha praegusest paremaid võimalusi väärteomenetluse algatamiseks ja karistuse määramiseks.

PÕLLUMAJANDUSAMET on käesolevaks hooajaks koostöös veterinaar- ja toiduameti ning Eesti mesinike liiduga koostanud käitumisjuhise, mille eesmärk on parandada mesinike ja taimekaitsevahendite kasutajate koostööd. Juhises on välja toodud nende omavaheline teavitamiskohustus, mis kehtib Eestis mesilaste kaitsmise eesmärgil juba aastaid. Mesinikul on kohustus oma kogukonnas tegutsevatele põllumeestele endast teada anda. Lisaks tuleb teatada PRIA põllumajandusloomade registrile mesila täpne asukoht ja mesilasperede hulk.

PRIA registri andmed võimaldavad põllupidajal leida enda läheduses asuvaid mesilaid PRIA veebikaardilt. Juhul kui mesinik on endast teada andnud, tuleb põllumehel vähemalt 48 tundi enne taimekaitsevahendi kasutamist teavitada kõiki mesinikke, kelle mesitarud asuvad kahe kilomeetri kaugusel tema põldudest. Nii saab mesinik ennekõike jälgida oma mesilaste tegevust ja vajadusel võtta kasutusele ettevaatusabinõud.

Eestis kehtib aastaid lisaks omavahelisele teavitamiskohustusele mesilaste ja teiste kasulike putukate kaitsmiseks taimekaitsevahendi õhust pritsimise ja õitsvate taimede pritsimise keeld. Õitsvaid taimi võib erandina pritsida vaid siis, kui taimekaitsevahendil on vastav märge ja sellisel juhul võib seda teha varahommikuti või hilisõhtuti (kella 22–5), mil mesilased ei lenda.

KUI HUKKUNUD ON tavapärasest rohkem mesilasi, tuleb mesinikul kohe teavitada kohalikku veterinaararsti või maakonna veterinaarkeskuse järelevalveametnikku. Kui on kahtlus, et mesilased on surnud taimekaitsevahendite väärkasutamise tagajärjel, tuleb teavitada oma maakonna taimekaitse valdkonna peaspetsialisti. Seejärel vaatavad ametnikud sündmuskoha üle ning võtavad vajadusel proovid nii hukkunud mesilastest kui ka taimsest saadusest.

Põllumajandusamet reageerib kõigile kaebustele. Ainult koostöös mesinikuga on võimalik välja selgitada mesilaste hukkumise põhjused.

Enne taimekaitsevahendi turule lubamist läbivad kõik tooted põhjaliku hindamise, mille käigus hinnatakse nende füüsikalis-keemilisi, toksikoloogilisi ja ökotoksikoloogilisi omadusi, sealhulgas mõju mesilastele. Niisamuti hinnatakse taimekaitsevahendi looduses käitumist ja levikut, võimalikke jääke toidus, efektiivsust taimekahjustajatele ja põllukultuuridele.

Seega: taimekaitsevahend lubatakse turule ainult tingimustel, et see ei avalda inimese ja loomade tervisele ega keskkonnale kahjulikku mõju. Taimekaitseseadusega taimekaitsevahendi kasutamisele sätestatud nõuded on kirja pandud selleks, et kaitsta inimeste ja loomade tervist ning keskkonda.

Kui taimekaitsevahendit kasutatakse turule lubamise tingimusi või kasutamise nõudeid eirates, võib see põhjustada ohtu nii keskkonnale kui ka inimese ja loomade tervisele. Seetõttu on väga tähtis, et taimekaitsevahendeid kasutatakse nõuetekohaselt, järgides rangelt kasutusjuhendit.

Taimekaitsevahendit võib kasutada ainult selleks ettenähtud kultuuridel, lubatud kulunormide piires ja õigetel kasutusaegadel. Kõikidest nõuetest kinni pidades ja omavahel koostööd tehes on võimalik saavutada olukord, kus taimekaitse ja mesindus saavad kõrvuti eksisteerida, arvestades mõlema poole huve.

Tagasi üles