Elu, armastus ja eluarmastus

Lavakujunduse märgusõnad on Lõuna-Eesti maastik ja kartulikorvid. Anti Kobin kehastab Jaan Jaanipoega. Foto: Indrek Rammus

«Kärstna on väike ja ilus küla ühes uhke mõisa ja pikkade tammealleedega, jäädes suurtest maanteedest tüki maad eemale. 

Et küla paikneb mäenõlval, paistavad sealt üle metsade ära nii Mustla kui Suislepa kiriku torn ja selge ilma korral võib näha isegi Võrtsjärve sinetavat vett. Ürgne Veisjärv jääb aga asulast neli kilomeetrit lõuna poole. Inimesed on seal töökad ja tublid nagu mulgid ikka. Ja sellega võikski ju siinkohal piirduda, kui ühel päeval poleks juhtunud midagi, mis külas kogu elu ja olemise sassi lõi. Nimelt ilmus sinna imelik mees.»

Nii kirjutas kord kirjanik Mehis Heinsaar. Ja umbes-täpselt sedasi alustas Lauri Saatpalu oma sügava ja kareda häälega retke müstilisse korratusse – NUKU teatri suvelavastusse «Mees, kes ei teinud mitte midagi».