Professor Raivo Uibo: immuunsüsteemi talitlust ei saa käsitleda lihtsustatult nagu terasesulatusahju

Professor Raivo Uibo (paremal) arutamas rahvusvahelisel konverentsil professor Eric Gershwiniga autoimmuunhaiguste tekkemehhanismidega seotud küsimusi. Eric Gershwin avastas 1980. aastatel maksa primaarse biliaarse tsirroosi (sidekoestumise) märklaudmolekuli, mille vastu autoimmuunreaktsioonid tekivad. Ta juhib ka praegu autoimmuunsete maksahaiguste uuringute vallas maailmas enim tunnustatud teadlaste rühma. Foto: Erakogu

Olin rõõmus, kui immunoloog Raivo Uibo andis kuu lõpus, täpsemalt 29. aprillil tähistatava ülemaailmse immunoloogia päeva eel nõusoleku intervjuuks.

Uskusin, et sellisel tasemel teadlane – akadeemik ja professor – oskab kindlasti anda kõigis immuunsüsteemi puudutavates valdkondades konkreetset ja ammendavat nõu. Pähe turgatas ka väike omakasupüüdlik plaan pärida selle kohta, mida võtta ette, kui viirusinfektsioonid hakkavad väga kergelt külge.

Olin just tellinud Sojapoest Surinami küünisväädi pulbrit, mida indiaanlased on kasutanud ammustest aegadest organismi kaitsemehhanismide tugevdamiseks. Laialt reklaamitud punase päevakübara tinktuur oli valmistanud täieliku pettumuse, ülimõru küünisväädi tee tundus aga tõepoolest haigestumist ära hoidvat või sellest kiiremini jagu saada aitavat.