Eesti keele õpetajad võitlevad naerunäo ja väikese algustähega

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Naerunäod
Naerunäod Foto: Caro / Scanpix

Olgugi et eesti keele õpetajad ei pea töid parandades õpilaste keelepruugist arusaamiseks päris tõlketeenust kasutama, kohtavad nad järjest rohkem internetisuhtlusest külge jäänud kombeid. Näiteks seda, et emotsioone väljendatakse ka kirjandis naerunäo abil.

Täna on emakeelepäev, mida tähistatakse mitmes koolis terve nädal. Näiteks Viljandi gümnaasiumi õpilased proovisid eile, kuidas luuletada e-vabalt. Sakala uuris aga, kas või kuidas on e-Eestis kasutatav keel tunginud koolitöödesse.

Nagu nentis Jakobsoni kooli eesti keele õpetaja Eini Ilves, kes oli eile ametis põhikooliõpilaste õigekirjavõistluse korraldamisega, tulebki kirjalikes töödes kõige sagedamini ette seda, et õpilased kasutavad rõõmu või kurbuse väljendamiseks kirjamärkidest koostatud piltmärke ehk emotikone. Kooloni ja sulu abil tehtud näoke peaks tema arvates siiski kirjakeelest välja jääma.

Lisaks lipsavat sisse suupäraseks muudetud sõnu, nagu «tulnd», «näind» ja «olnd». «See pole nii ainult lastel, vaid ka täiskasvanutel,» märkis Ilves.

Samuti tekitab tema sõnul raskusi suure algustähe reeglist kinnipidamine. «Isegi kaheksandas klassis võib keegi rahumeeli kirjutada oma nime väikse tähega.»

Seda tehakse õpetaja arvates pigem tähelepanematusest, sest arvutis on lihtsalt harjutud nime väikese tähega kirjutama.

Samad tähelepanekud tõi välja Paalalinna kooli eesti keele ja kirjanduse õpetaja Sirje Pärn. See, kui õpetajale vaatab töö lõpus vastu naerunägu, on tema sõnul uus nähtus, mida tuleb pidada stiiliveaks. «Päris appi ei ole mõtet karjuda, aga uus keelekategooria on meil olemas,» lausus ta.

Koolis tuleb Pärna arvates võidelda selle nimel, et igas keskkonnas oleks oma keelekasutus. Korrektset eesti keelt ohustab tema hinnangul eelkõige kiirus. «Internetis käib kõik ruttu-ruttu-ruttu. Pigem minnakse laiuti kui süvitsi. Seda on märgata nii vigadest, mida õpilased teevad, kui ka nende võimest loetu tuumast aru saada.»

Internetist on Sirje Pärna sõnul kooli üle tulnud ka head, näiteks uus žanr tviteratuur. See on tema selgitust mööda suhtluskeskkonna Twitter põhjal sündinud säuts, mida koolis kasutatakse kirjandusteose kokkuvõtmiseks 140 tähe abil.

«Tviteratuur on täitsa lõbus vorm. Mõnikord avaldame ka mõtteid säutsudes, see paneb ennast kokku võtma ja kontsentreeruma,» rääkis õpetaja.

Päris arusaamatuid sõnu või väljendeid Eini Ilves oma ütlemist mööda õpilaste töödes eriti ei kohta ja kui mõnda kohtabki, siis on see pärit arvutimängudest. Ka tema õpetab, et igat keelt tuleb osata kasutada õiges kontekstis. Kui varem polnud koolis näiteks murdekeel kuigi palju kõlanud, siis saate «Suur komöödiaõhtu» staar Reet Pull oli seda viga parandanud: lapsed hakkasid kasutama tema kõnepruuki ja kilde. 

Võhma kooli eesti keele ja kirjanduse õpetaja Kairi Ibrus tõdes, et nagu iga keel, areneb ka släng. «Mina pean seda loomulikuks. Kuigi keeles peaks säilitama oma ranged jooned, peaks see ka edasi arenema,» tähendas ta ning lisas, et õpetaja peab siiski vigu parandama, sest tema piibel on «Eesti õigekeelsussõnaraamat». 

Viljandi gümnaasiumi emakeeleõpetaja Vilma Härmik tõi välja selle, et õpilaste lauseehitust on hakanud mõjutama inglise keel: öeldis pole enam teisel kohal, vaid kolinud tahapoole. Lisaks esineb kantseliiti. Tema soovitas aga ikka järgida eestipäraseid keelendeid ja mitte võtta inglise keelt üle.

Tagasi üles