Loe, kes on Viljandi aastapreemiate kandidaadid

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Aasta tagasi sai Viljandi aastapreemia Jaani kogudus, kes tõi Viljandisse esimese kellamängu.
Aasta tagasi sai Viljandi aastapreemia Jaani kogudus, kes tõi Viljandisse esimese kellamängu. Foto: Marko Saarm / Sakala

Sakala avaldab kõigi Viljandi linnavolikogu jagatavate aastapreemiate nominendid ja esitajate põhjendused. Aastapreemia ja elutöö preemia saaja otsustab volikogu 26. jaanuari istungil. Ülejäänud preemiate saajad valib välja kas noortevolikogu või linnavolikogu komisjonid ning need kinnitab volikogu.

Elutööpreemiaga kaasneb 6000 eurot. Aastapreemia toob tunnustusele lisaks 1500 eurot ning kultuuri-, spordi- ja teatripreemia ning tiitliga aasta noor kaasneb 1000 eurot.

AASTA PREEMIA

Adeele Sepp

Ugala teatri näitleja ja lavastaja Adeele Sepp. Loominguline tegevus aastal 2016: kandvad rollid Ugala uuslavastustes «Moraal», «Mäng on alanud», «Kõrboja perenaine» ja «Võlur Oz». Loominguline tegevus väljaspool teatrit: autor ja osaline visuaalteatriprojektis «Puutuur» ja selle etendustes üle Eesti.

Viljandi kui täisväärtusliku elukeskkonna tutvustaja Eestis ja edukas osalemine populaarses teleprojektis «Su nägu kõlab tuttavalt».

Gea Melin

Kohvikuöö korraldamine hansapäevade ajal. Üks suurema osalejate arvuga, menukaim ning mastaapseim ettevõtmine tänavustel hansapäevadel.

Heigo Teder

2016. aastal Ugala teatris mitme tegevuse eestvedamine: teatrikino, raamatuesitlus-täika, enam kui tuhande inimese osalusel peetud kogukonnapeod Ugala black box`is («Must mesi», «Gogoli disko»), suvel Trepimäel toimunud muusikaline aktsioon «7,58 minutiga Trepimäelt taevasse ja tagasi», millest sai osa üle 3000 inimese jne. Osalemine Viljandi linna ja Viljandimaa turundus- ja mainekujunduse töörühmades.

Timo Tints

Timo Tints on suurepärane näide inimese pühendumisest oma eesmärgi saavutamisele. Ta võttis eesmärgiks ehitada Viljandi jäähallile kergseinad. Tänu tema leitud sponsorite, linna ja omanike vahenditele soetati eesmärgi teostamiseks materjalid. Seinad ehitas Timo peaaegu üksinda oma vabast ajast. Ise on ta vastanud küsimusele, miks ta seda teeb, et tema kõige suurem tasu on laste rõõmsad näod uisutades. Timo Tints on suurepärane näide kodanikualgatusest, mille tulemust saavad nautida kõik Viljandi inimesed, veetes sportlikult aega Viljandi jäähallis.

Omavalitsuste liit ja Alar Karu

Aitasid säilitada Viljandi maakonnas mootorsõidukijuhi sõidueksamite sooritamise võimaluse. Sellega toetas kodanikualgatust.

Kaspar Taimsoo

Kaspar Taimsoo tuli 2016. aastal Euroopa meistriks paarisaerulisel neljapaadil, tõi esimese sportlasena läbi aegade esimese olümpiamedali meie linna. Rio olümpiamängude medal on kindlasti Viljandi linna aastapreemia vääriline saavutus.

MTÜ Töötoad

Ettevõte on valmis saanud kauni maja koos ümbritseva aia ja kõrvalhoonega ning pakub tööd erilistele inimestele. Mati Tuuksam otsib uusi võimalusi, hoolitsedes klientide heaolu ja töö eest. Aasta lõpus soetas MTÜ uue hoone, kus tulevikus pakub klientidele toetatud elamise teenust.

Kassisaba tänava ehitajate tiim

Geniaalne leid: ammu unustatud vana uueks luua, tuues linnapilti paljudele ennenägematuid kauneid vaateid. See on suur asi – tekitada linna käidavamasse ossa tänav. Ja avamispidu oli vägev.

Eve Naanuri ja Timo Tints

Entusiastlik, järjekindel ja tulemuslik tegevus Viljandi jäähalli projekti elluäratamisel, majakarbi arendamisel ja sisuga täitmisel.

Adeele Sepp, Kristjan Suits ja Jaan Jaago

Viljandi vabakonna aktiivse tegevuse musternäide. Linnaelanike ja muude huviliste ühistööna sündinud Kassisaba tänava taaselustamine on näidanud kohalike kodanikuaktiivsuse tugevust ja mõjukust nii Viljandis kui kogu Eestis. Tänava väljakaevamine ja kõnnitavasse seisukorda putitamine on toonud linna taas ühe ajaloolise tänava.

ELUTÖÖ PREEMIA

Timo Tints

Suur panus jäähalli arendusse.

Luule Komissarov

Ugala teatri näitlejal Luule Komissarovil täitus tänavu 50 aastat lavalaudadel. Selle 50 aasta sisse on mahtunud sajad rollid ja tuhanded etendused ilma ühegi pausita. Ühtlasi tähistab Luule Komissarov 2017. aastal oma 75. sünnipäeva. Jätkuvat tippvormi tõestavad õnnestunud peaosad Ugala käesoleva aasta menulavastustes «Mäng on alanud», «Kõrboja perenaine» ja «Vanaema ja Issand Jumal». Lisaks osalemine teleseriaalides «Õnne 13» ja «ENSV». 2016. aasta kevadel Teatris NO99 Eesti teatriauhindade jagamisel pälvis Luule Komissarov kõigi Eesti teatrites töötavate kolleegide sügava kummarduse ning teda tunnustati näitlejate liidu eripreemiaga. Lisaks on ta oma eeskujuga innustanud eakaaslasi tervislikke eluviise harrastama: talisuplemise kõrval paistab ta silma kirgliku jalgpalliaustajana ja see tipnes esimest korda jalgpalliplatsile astumisega. Samuti ei pelga ta ühiskonnas sõna võtta olulistel teemadel, näiteks sõnavõtt 2015. aastal suurkontserdil «Sõbralik Eesti», mis toetas avatud ja salliva Eesti ideed.

Luule Komissarov (neiupõlvenimi Luule Proos, hiljem Luule Laanet, Luule Paljasmaa; sündinud 11. augustil 1942 Haapsalus) on eesti näitleja. Lõpetas Lihula gümnaasiumi ning Tallinna konservatooriumi näitlejana 1965. aastal. Aastatel 1965–1992 töötas ta Noorsooteatris ning seejärel oli vabakutseline näitleja. 1996. aastast töötab Ugala teatris. Mänginud paljudes filmides ja telelavastustes. Tuntud Laine tegelaskuju kehastajana seriaalist «Õnne 13».

Omavalitsuste liit ja Alar Karu

Aitasid säilitada Viljandi maakonnas mootorsõidukijuhi sõidueksamite sooritamise võimaluse. Sellega toetas kodanikualgatust.

Valdeko Kalma

Maadlusspordi edendaja Viljandis ja Eestis. Maadluse juures 51 aastat, neist 10 aastat maadleja ja noorte juhendaja, 15 aastat ühiskondlik treener ja maadluskohtunik ning viimased 26 aastat Viljandi maadlusklubi Tulevik vabatahtlikust president (klubi asutaja). Igal aastal korraldab Viljandis 8–10 maadlusturniiri, millest 8 on rahvusvahelised. Viljandi on maadelnud 26 aasta jooksul ligi 27 000 maadlejat 21 riigist. Tõeline reklaam Viljandile.

Rein Triisa

Kunagine maavanem ja abilinnapea. Pikaajaline pühendumine ning hindamatu panus Viljandi linna arengusse ja suhetesse rahvusvahelisel tasandil.

Kalju Komissarov

Kalju Komissarov on oma loominguaastate jooksul rikastanud ja hoidnud eestikeelse teatrimõtte tuld. Ta on algatanud Tartu ülikooli Viljandi kultuuriakadeemias etenduskunstide multimeediaspetsialisti kõrgharidusõppe.

Ants Tamman

Viljandi Tarbijate Ühistu dekoraator. VTÜ kaubamaja vaateakende kõrgel kunstilisel tasemel ja tehniliselt täiuslik kujundamine aastate, koguni aastakümnete vältel.

Helle Paldra

Helle Paldra on aastakümneid olnud teenekas  kultuurielu arendaja ja eestvedaja  Viljandis. Ta on tunnustatud mitmekülgne tantsuõpetaja, kes on õpetanud mitu põlvkonda lapsi/noori/täiskasvanuid tantsima  rahva-, peo- ja võistlutantsu.

Helle Paldra asus  tööle Viljandi pioneeride majas (praegune huvikool) 1970. aastal, olles algul näite- ja rahvatantsuringi õpetaja. Igal aastal lavastati tema eestvedamisel paar täispikka etendust ning tema juhendatavad rahvatantsurühmad olid väga hea tasemega. 1977. aastal alustas Helle Paldra noorte võistlustantsijate treenimist ning asutas võistlustantsuklubi Linavästrik, kus tantsis ja treenis igal hooajal vähemalt 30 võistlustantsupaari. Lisaks treeneritööle oli Helle Paldra vabariiklikult tunnustatud  B-kategooria kohtunik.  Võistlustantsu eratunde annab õpetaja Helle ka praegu.

1984. aastast oli  Helle Paldra rahvusvahelise tantsuturniir «Sõprusring» peakorraldaja. Turniir tõi Viljandisse palju võistlustantsuga tegelevaid lapsi, noori ja täiskasvanuid. Lisaks laste treenimisele on Helle Paldra olnud  Viljandis  täiskasvanute tantsuklubi Promenaad eestvedaja. Tantsuklubil Promenaad täitub 2017. aastal 35. tegevusaasta.

Malle London

Malle London on 22 aastat olnud Viljandi peakunstnik, kes on hea seisnud linna hea väljanägemise eest. Malle London on hariduselt sisekujundaja ja kalligraaf, kes oma professionaalse suhtumise ja hea maitsega on suutnud linna ilmet muuta silmapaistvaks teiste Eesti linnade hulgas. Linna kunstniku amet on väga vastutusrikas, laiapõhjaline ja stressirohke. Kunstniku töö tulemused jäävad silma viljandlastele ja linna külalistele nii Eestist kui välismaalt.

Kunstniku valdkonda kuulub tegelemine palju asjadega: konkursid «Lilled linna» ja «Värvid linna», linna sissesõidutunnused, lossivaremete ja vanalinna viidad, valgustid, pingid, betoonmaasikad, skulptuurikonkursid, võitlus linnaruumi reostava reklaami vastu jpm.

Heiki Raudla

Heiki Raudla on olnud aktiivne viljandlane 1972. aastast. Ta on jaganud oma teadmisi kooliõpetajana erinevates koolides, olnud aktiivne ajakirjanik ning aastatel 1991-1992 töötanud Viljandi linnapeana ja hiljem riigikogu liikmena. Heiki on kirjutanud ja koostanud palju raamatuid, mis suures osas on seotud ka Viljandiga. Nimetaksin siinkohal 1990. aastast ilmuvat Sakala Kalendrit (28 raamatut), mis on läbi aegade pakkunud huvitavat lugemist meie kodukandi inimestest, nende tegemistest ja ajaloost. 2015. aastal ilmus Heiki sulest «Viljandi lood ja legendid», mis pälvis taas suurt tunnustust. Kõiki teoseid siinkohal üles lugeda läheks liialt pikale ning mainin veel vaid Heiki head huumorisoont – seda sisaldavad ka tema raamatud.

Heiki on alati olnud aktiivne liige vabatahtlikes organisatsioonides (Viljandimaa muinsuskaitse selts, J. Laidoneri selts). 1989. aastast on ta Viljandi linnavolikogu liige. Heiki Raudlat on autasustatud Valgetähe V klassi teenetemärgi, Viljandi linna teenetemärgi, Viljandimaa vapimärgi ja kodaniku aumärgiga.

Leo Ira

Leo Ira on treeneritööd teinud juba üle 40 aasta ja osaleb praegugi noorte jalgpallurite treenimises. Tema õpilased on olnud paljud kunagised ja praegused Eesti tippjalgpallurid: Urmas Kirs, Mati Pari, Argo Arbeiter, Tõnu Vanakesa, Dzintar Klavan, Viktor Alonen, Janek Meet, Aivar Lillevere, Rain Tölpus, Jürgen Henn ja paljud teised. Oma järjepideva töö ja pühendumusega on Leo Ira panustanud nii Viljandi kui Eesti jalgpalli arendamisse. Leo Ira on tunnustatud Eesti jalgpalli liidu hõbemärgiga.

Enn Kose

Enn Kose kogu töömehetee on möödunud Viljandis ja teatris Ugala. Asunud pärast Tallinnfilmi õppestuudio lõpetamist 24-aastasena (1963. aastal) Ugalas tööle näitlejana ning mängides peaosi paljudes lavastustes, asus ta 1973. aastal tööle Ugala direktorina ning töötas sellel ametikohal 27 aastat. Direktoritöö kõrvalt lõpetas Enn Kose Tartu ülikooli õigusteaduskonna. 2000–2009 töötas Enn Kose Ugala majandusjuhatajana. Tema suureks teeneks Viljandi linna ees on ja jääb Ugala uue hoone väljavõitlemine, projekteerijaile lähteülesannete formuleerimine ning tellija järelevalve tegemine hoone ehituse ajala (1975–1981). Pärast maja valmimist oli just Kose hool ning südamega tehtud töö see, mis võimaldas maja ekspluateerida Viljandi puhta ja kauni esindussaalina 35 aasta jooksul. Pärast rekonstrueerimise lõppu säilitab hoone ka nüüd senise välisilme ja sisekujunduse.

Direktoriameti kõrvalt jätkas Enn Kose tegutsemist näitlejana ning on Ugala laval loonud üle poolesaja suurema ja väiksema rolli. 1985. aastal anti Enn Kosele teenelise kunstitegelase aunimetus.

Tiit Aru

Tiit Aru on nelja kümnendi jooksul vedanud Viljandimaa kergejõustikuseltsi Sakala. Tema aastatepikkuse töö tulemusena on Viljandimaalt sirgunud hulganisti Eesti meistreid ja medaliste kergejõustiku noorte ja täiskasvanute meistrivõistlustel. Võib välja tuua mõningad nimed: Ahtio Peder, Risto Mätas, Teet Kivirand, Teet Meerits ja Martin Lehemets. Tänu temale on Sakala klubi püsinud aastakümneid Eesti paremate kergejõustikuklubide seas. Ka praegu, pärast aktiivse treeneritöö lõppu, pingutab ta selle nimel, et juba sügisel saaks avada Paalalinnas uue heiteväljaku, et aidata kaasa tublide sportlaste pealekasvule.

Aamo Remmel

Aamo Remmel on aastatepikkuse töö tulemusena loonud Viljandisse toimiva baptistikoguduse ja uue kirikuhoone. Baptistikogudus on silma paistnud aktiivse noortetöö ning ettevõtmistega Viljandis.

Eldur Mäemees

Rohkem kui 47 aastat on Eldur oma tööd teinud Viljandi linnas ja Viljandi linnale. Seda tulebki võtta sõna-sõnalt. Asutus, kus Eldur on töötanud, on aegade tuultes nime muutunud, aga Elduri tööraamat on ikka olnud selles asutuses, kelle hooldada on olnud Viljandi linna tänavavalgustuse süsteem.

Üle kolme tuhande välisvalgusti ja masti, üle neljakümne jaotuskapi ja mõõtepunkti, üle saja kilomeetri kaableid – see kõik on Elduril viimse pirni, lüliti ja elektriliinini peas. Harukordne mälu, mis on praktikas rohkem väärt kui ükskõik kui täpne teostusjoonis.

Eldur on kombinatsioon töökusest, oskustest, vastutustundest ja avatud olemisest.

Kui sinna liita tema tasakaalukas meel, abivalmidus, täpsus ja muhe nali, saame kokku mehe, kelle väärtuse on kolleegid ja tööandjad ammu ära tundnud.

Eldur on oma tööd teinud alati nii, et ajapikku on tehtud tööst saanudki tema elu ja läbi selle elutöö. Selliselt tehtud töö on mõõtmatu. Selles töös on meistri töötahe, hoolivus ja kohusetunne.

Just kõige selle tõttu on Eldur õige inimene, et pälvida elutöö preemia.

Soovime, et Viljandi linn tunnustaks töömeest, kes seda tõeliselt väärib.

KULTUURIPREEMIA

Kadri Lepp

Ugala näitlejal Kadri Lepal ilmusid 2016. aastal kaks lasteraamatut: «Poiss, kes tahtis põgeneda» ja «Lugu hiirest, kellel polnud kelku». Raamatute kirjutamise kõrval säras ta Ugala suvelavastuses «Kõrboja perenaine».

Heigo Teder

Ugala teatri korraldusjuht Heigo Teder on teatri igapäevatöö osana rikastanud Viljandi kultuurielu mastaapsete ja uuenduslike ettevõtmistega: teatrikino käimalükkamine, raamatuesitlus-täika, enam kui tuhande külastaja osalusel peetud kogukonnapeod Ugala black box`is («Must mesi», «Gogoli disko»), suvel Trepimäel olnud muusikaline aktsioon «7,58 minutiga Trepimäelt taevasse ja tagasi», millest sai osa üle 3000 inimese jne. Osalemine Viljandi linna ja maakonna turundus- ja mainekujunduse töörühmades.

Rolan Paul Firnhaber

Paul Firnhaberil on olnud näitused viie maailmajao muuseumides. Ta on avaldanud 14 raamatut, arvukaid artikleid, pidanud sadu loenguid ning saanud kujuteldamatuid kogemusi tööreisidelt. Pärast esmakordset Eestis käimist 2001. aastal ostis ta Lõuna-Eestisse vana maakivist maja ning veetis suved seal. 2010. aastal kolis Paul püsivalt Eestisse, Viljandisse Tartu tänavale, kus avas eramuuseumi Imagi, et näidata oma «leide» ja rääkida lugusid. Paul Firnhaberi kogudest ja tema loomingust olid 2016. aasta septembris, oktoobris ja novembris juubelinäitused Kondase ja Sakala keskuses. 2007. aastast on Paul Firnhaberi kogudest ja tema initsiatiivil koostatud väga heal tasemel näitusi Kondase keskuses.

Trad.Attack!

Eesti pärimusmuusika arendamise ja viimise eest rahvusvahelisele areenile. Kõik ansambli liikmed on Tartu ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia vilistlased.

Sirje Fedjuk

Sirje Fedjuk on 33 aastat töötanud Viljandi kultuurimajas ja nüüd Sakala keskuses.

Uuest aastast on ta koondatud, sest Sakala keskus muudab oma struktuuri. Sirje on suure südamega inimene, kes teeb rohkem, kui tavalised tööülesanded nõuaksid. Klubi Ajaratas on tema juhtimisel jõudnud oma 37. hooajani. Sirje ei jätnud ühtegi õhtut ära ka siis, kui kultuurimaja oli kaks aastat remondis. Sirje on pälvinud oma kollektiivis kolleegipreemia. Sirje pälvis mõned aastad tagasi ka kultuurkapitali aastapreemia laureaadi austava tiitli.

Adeele Sepp

Üks vabariigi aastapäeva ürituse organiseerijatest ning Viljandi positiivse reklaamimise eest televisioonis.

Viljandi sünnipäeva ürituse korraldajad

Hea organiseerimise eest linna sünnipäeva puhul.

Tarmo Noormaa

Tarmo Noormaa on pikemat aega tegutsenud Viljandi pärimusmuusika festivali programmipealikuna ja juba kolm aastat ka keskuse juhatajana. Eelmisel aastal oli Viljandi pärimusmuusika festivali ajal Euroopa ringhäälingute liidu festival (EBU Folk), mis on liikuv sündmus – võtsime teatepulga üle Krakovilt. Sellega pälvis Viljandi linn väga suurt (võimalik, et kõigi aegade suurimat) meediatähelepanu, sest kõik liikmesjaamad said võimaluse Viljandist otse ülekantavaid või salvestatud kontserte oma kuulajaile vahendada. EBU festivalile Viljandisse saatsid artiste oma riiki esindama 24 rahvusringhäälingut kogu Euroopast ning kaugemaltki, näiteks Lõuna-Koreast.

Tarmo on koos meeskonnaga saanud hakkama tõelise vägitükiga, sest EBU festivali korraldamine nõudis nii sisulises plaanis kui tehnilise ülesehituse mõttes erakordseid lahendusi ning väga suurt pingutust ja vaeva, et keeruline ja detailirohke süsteem toimima saada.

Esimest korda festivali ajaloos olid Viljandist ka täispikkuses kontsertide televisiooni (ETV) otseülekanded, mis kogusid samuti väga suurel hulgal vaatajaid.

Paavo Matsin

Paavo Matsin on oma kirjandusliku tegevusega – raamatute, artiklite ning intervjuudega Viljandit tutvustanud ja suurepäraselt laiema avalikkuse orbiidis hoidnud. Tänu raamatule «Gogoli disko» on Viljandi kui raamatu müstiline peategelane rahvusvahelisse kirjandusmaailma lennutatud. Kindlasti on see ühele väikelinnale tõhus reklaam, mida kampaania korras ei saavutata. Paavo Matsin võiks olla ka aastapreemia kandidaat.

Tema «Gogoli disko» on võitnud Euroopa Liidu ja Kultuurkapitali kirjandusauhinna, varsti on ka etendus tulekul.

Viljandi muusikakool

Muusikakooli jõulukontserdid Viljandi Jaani ja Pauluse kirikus tõid kokku suure osa Viljandi inimestest. Märk sellest, kui head tööd tehakse Viljandi muusikakoolis. Selliste kontsertide korraldamine on Eestis harukordne ning mõlemad kontserdid väärivad tähelepanu. Viljandlased võtavad tihti muusikakooli head tööd juba iseenesestmõistetavana, kuid tegelikult on just niisugused kontserdid märk sellest, kui ainulaadne on Viljandi muusikakool.

Adeele Sepp, Kristjan Suits ja Jaan Jaago

Kassisaba valgusinstallatsiooni eest. Kristjan Suits on 2015. aasta hansapäevadest näidanud korduvalt Eesti inimestele oma loomingulise töö vilju. Hansapäevadel alguse saanud valgusinstallatsioon «Kohtume tamme all»  arenes tänavu edasi Kassisaba valgusinstallatsiooniks, mis juunis tuhandeid viljandlasi pahviks lõi. Org täidetud valguse ja maagilise heli harmooniaga ei jätnud kedagi külmaks.

Eve Noormets ja notafe

Notafe on Viljandis toimuv tunnustatud rahvusvaheline etenduskunsti festival, millest võtavad osa eriala tipptegijad kogu maailmast. Notafe on loomisest väärtustanud lisaks tänapäevasele etenduskunstile tööd laste ja noortega. Eve-stuudio õpilased on igal suvel nädala jooksul saanud osa rahvusvaheliste õpetajate juhendamisest. 2016. aastal tulid kaks välisõppejõudu hiljem tagasi Viljandisse ja veetsid siin kahenädalase loomingulise residentuuri. (Ruth Zaporah – 2016. aasta festivali ajal oma 80. sünnipäeva Viljandis tähistanud kontaktiimprovisatsiooni looja – tegi oma ainsa workshop`i 2016. aasta jooksul just Viljandis ning tema kursusele tulid tantsuspetsialistid Ameerikast ja Euroopast). Notafe on vanim järjepidevalt tegutsev tantsualane festival Eestis.

«7,58 minutiga Trepimäelt taevasse ja tagasi» (Ugala teater)

Hansapäevade ajal väärtustati üht Viljandi sümbolit Trepimäge väga oskuslikult muusika ja valgusetendusega, kasutades Led Zeppelini tuntud lugu «Stairway to Heaven».

Eriilmeline, ainulaadne ja meeliülendav suvine elamus, millesarnast Viljandis enne nähtud pole. Kestis ainult mõne hetke, kuid jääb linlaste ja külaliste südameisse terveks eluks. Suurepärane meeskonnatöö ja meisterlik teostus. Heigo Teder ja 40-liikmeline meeskond tegid Trepimäest imelise paiga ja tuletasid kõigile meelde, et lihtsuses peitub võlu. Võlutud said kõik need tuhanded, kes kohale tulid.

Kris Süld ja VLND

VLND eestvedaja, kes on andnud Viljandile uue ja nooruslikuma näo. VLND nokkmütsikampaania on löönud laineid Viljandis ja mujal Eestis, tekitades paljudes imestust, kuidas Viljandis nii ägedad asjad sünnivad, ning tõstes esile Viljandile olulisi kultuuri- ja sporditegelasi, kes oma tegevusega linnaelu edendamisesse panustavad. Lisaks on VLND eestvedamisel tehtud poekotte ja T-särke, mida paljud noored ja vanad kannavad, ning peetakse linnablogi, mis kajastab linna noortele olulisi ettevõtmisi, juhtumisi ja sündmusi.

Viis aastat «Viljandi Bashi» korraldamist on Viljandi toonud taas Eesti noortesündmuste kaardile nii, et noored kogu Eestist tulevad «Bashi» nädalaks Viljandisse kokku ja räägivad sellest kui oma suve tippsündmusest.

SPORDIPREEMIA

Viljandi JK Tulevik

Erakordne koostöövõime ja kogukonnatunne tõstsid Tuleviku kaasava eelarve hääletusel linlaste huviorbiiti ning ühiselt tõestati, et spordimehelik käitumine levib ka rahvahääletusel kaaslinlasi agiteerides. Lisaks muidugi tõus tagasi Premium-liigasse ning jätkuv klubi noormängijate arvu kasv.

Jalgpalliklubi Tulevik võitis tänavu Eesti jalgpalli esiliiga ja meeskond tõusis taas Eesti jalgpallimeistrivõistluste Premium-liigasse.

Marek Johanson

Ta on juba 12 aastat entusiastlik ja sihikindel rattaklubi treener, kes on nullist üles ehitanud toimiva rattakooli ja kaasanud väga suure hulga noori rattaspordiga tegelema. Marek pühendub rattaspordi edendamisele nii nädala sees kui nädalavahetustel, nii päeval kui öösel. Tema juhendatavad ratturid on hinnatud sõitjad nii vabariigi koondises kui välisklubides ning esindanud Eestit suurtel rahvusvahelistel võistlustel. Spordiliit Jõud valis ta 2016. aasta Viljandi maakonna spordiedendajaks.

Kaspar Taimsoo

Võitis esimese Viljandist pärit sportlasena olümpiamängudelt medali. Tuli Euroopa meistriks ning pälvis tunnustuse eelmise aasta Eesti parima võistkonna liikmena.

Käsipallimeeskond Viljandi HC

2016. aastal saadi Eesti meistrivõistlustel hõbemedal, lisaks karikasarjas kolmas koht. Kevadel märgati kahte Viljandi HC mängijat, kes siirdusid suvel Saksamaale ja jätkavad seal käsipalli mängimist juba proffidena. Eesti koondise mängudega on hõivatud vähemalt kolm Viljandi HC mängijat.

Väga heal tasemel on töö järelkasvuga. Eelmisel aastal võtsid kõik vanuseklassid  medali nii Eesti karika- kui meistrivõistlustel.  Märkimist väärib ka klubi kasvanud toetajate-fännide hulk. Tunduvalt on kasvanud meie meeskonna toetajate hulk spordisaalides.

Maadlusklubi Tulevik

2016. aastal korraldatud rahvusvaheliste turniiride ja noortetöö arendamise eest.

Timo Tints

Timo on aktiivne vabatahtlik, kes on andnud Viljandi jäähallile uut hingust oma isikliku suure panustamisega. Timo ei vaja uisusõprade hulgas pikemat tutvustamist. Eesti spordiaasta auhinnagalal  pärjati teda Eesti aasta spordihinge auhinnaga. Kindlasti väärib Timo ka meie linna tunnustust spordipreemia näol.

Valdeko Kalma

Maadlusturniiride korraldaja Viljandis. Ta korraldas 2016. aastal 11 maadlusvõistlust, neist kaheksa rahvusvahelist. 2016. aastal maadlesid 14 riigi maadlejat, kokku 1216 osalejat. Küllo Kõivu mälestusvõistlused tunnistati kõige paremini korraldatud võistluseks Baltikumis. Turniiridel kasutati sel aastal esimest korda suuri ekraane ja võistlused kanti üle internetis.

Viljandimaa spordiveteranide koondis

Viljandimaa spordiveteranide koondisel on põhjust rahuloluks õnnestunud hooaja üle. Kaalukamal võistlusel veteranide maailmameistrivõistlustel Austraalias sai Silja Mikk N-40 vanuseklassis kaks kuldmedalit 4x100m ja 4x400m teatejooksus. Meestest pälvis Arvo Nurm M-65 vanuseklassi kuulitõukes pronksmedali. Koondise liikmete kontos on 97 kergejõustiku tiitlivõistluste medalit. Enim medaleid on saavutanud 23. detsembril 90-aastaseks saanud Hilja Bakhoff. Hilja on aastatel 1998–2015 võitnud 54 tiitlivõistluste medalit! Edukuselt järgnevad Arvo Nurm (12 medalit), Raimo Sarv (6 medalit), Meinhard Kirm (5 medalit), Herbert Sepp ja Silja Mikk (4 medalit), Aivar Hommik ja Lilian Estorn (3 medalit), Voldemar Kangilaski ja Margus Mikkor (2 medalit) ning Tiit Veiber ja Aave Hommik (1 medal). Eesti kergejõustikuveteranide assotsiatsioon tegi tavapärase aastakokkuvõtte Põltsamaal. Vanuseklasside parima valimisel läbisid tiheda sõela viis Viljandimaa seeniori. Parima tiitli pälvisid Meinhard Kirm M-85, Hilja Bakhoff N-85, Jaan Mättas M-80, Lia Jamnes N-60 ja Aivar Hommik M-50 klassis. Balti matšil olid Viljandimaa seeniorid esindatud kuue sportlasega. Kuldmedaliga lõpetasid võistluse Arvo Nurm kuulitõukes ja Hilja Bakhoff vasaraheites. Eesti kergejõustiku meistrivõistlustelt toodi 21 meistritiitlit, millele lisandub kuus sisemeistrivõistluste esikohta. ESL-i 49. Eesti spordimängud olid sel aastal Haapsalus. Üldarvestuses saavutatud võit (2. grupis) üheksa võistkonna hulgas oli tubli saavutus. Võistkonda kuulusid kergejõustiku-, võrkpalli-, petangi-, ujumis-, mälumängu- ja korvpalliseenioride võistkond. Eesti rekordiga lõpetasid hooaja Aivar Hommik M-50 teivashüppes 3.91; Jaan Mättas M-80 1500m jooksus 6.41,38; Meinhard Kirm M-85 vasaraheites 24.56 ja raskusheites 9.56. Kergejõustiku hooaja edetabelis on eri aladel Viljandimaa veteranidest esikohal 12 meest ja üheksa naist. Need on Meinhard Kirm (M-85), Osvald Mikkor (M-80), Jaan Mättas (M-75), Voldemar Kangilaski (M-65), Arvo Nurm (M-65), Villu Kangro (M-60), Margus Mikkor (M-55), Aivar Hommik (M-50), Hannes Männik (M-50), Margus Ibis (M-45), Raivo Nõmm (M-40), Riivo Neering (M-40), Hilja Bakhoff (N-85), Salme Velleste (N-70), Lia Jamnes (N-60), Lilian Estorn (N-60), Tiiu Umal (N-60), Leili Särg (N-50), Silja Mikk (N-45), Aave Hommik (N-40) ja Kaire Roosalk (N-40). Edukas on olnud võistlushooaeg naisvõrkpalluritele. Naised 55+ vanuseklassis sai Eesti meistri tiitli koosseisus Maarika Tirmaste, Aleksandra Stern, Tiina Maar, Tiiu Umal, Kai Salak ja Evi Putrolainen. Naised 60+ said veteranide karikavõistlustel teise koha. Esimesena hooaja avanud lauatennisistid Tiiu Umal, Kai Salak ja Evi Putrolainen said märtsis Tallinnas Kristiine spordihallis Eesti veteranide meistrivõistlustel neli medalikohta. Parimana pälvis Valve Sengbusch N-70+ vanuserühmas hõbemedali. Viljandi spordiveteranide koondise organisatoorne töö sai 2016. aastal täiendust kuulijännivõistlusega. Paistus peetud võistlusel visati-tõugati kuuli eri tehnikas ja selgitati parimad. Korraldati lahtised kergejõustiku meistrivõistlused, talvine kuulitõuke- ja raskusheitevõistlus, suusatamisvõistlus, maantejooksu meistrivõistlused, heitjate seeriavõistlus, 3. «Mulgi sügispomm» (vasara- ja raskusheitevõistlus). Samuti mängivad veteranid aktiivselt petanki. Neid võistlusi korraldab Igor Tavaste.

AASTA NOORE PREEMIA

Pille-Riin Lillepalu

Ugala teatri töötaja, kes on igapäevatöö kõrvalt vabatahtlikuna tegev Eesti Pagulasabis. Pakub tuge Viljandisse kolinud perele, kelle kodumaa on Süüria ning kes põgenesid sealt sõjakoleduste eest.

Artur Leppik ja Ol´Mill

Artur on õppinud Viljandi huvikooli kitarriringis aastast 2008. Kaheksal korral on ta valitud kitarriringi kuu tegijaks (üldjuhul eduka esinemistegevuse ja huvikooli esindamise eest). Arturi armastus kitarrimängu vastu on päädinud  ansambliga Ol´Mill. Artur on selle bändi kokkukutsuja, muusik, laulukirjutaja ja mänedžer. Ol’Millis mängivad koos Arturiga Tauri Tamme ja Madis Orr. 

Hans Noormets

Väga sihikindel ja suurte eesmärkide poole liikuv tegija. Sai 2016. aastal Eesti saja parema DJ seas 13. koha, millega seljatas mitu pikaaegset tegijat ja raadiohäält. Loob järjest enam oma muusikat. Lisaks on Hans silma paistnud noortele ürituste korraldamisega ning vaeva näinud meelelahutusliku poolega.

Rihard Reimaa

Rihard Reimaa vedas 2016. aastal jalgrataste ringsõidu «Velokulg» meeskonda ja algatas ööorienteerumiste traditsiooni. Nende kahe sündmusega on Viljandi gümnaasium silma paistnud kogukonnakeskse koolina. Rihard Reimaa eestvedamisel on Viljandi gümnaasiumi õpilaskond tulnud linnarahvale lähemale kui varem.

Kirke Katariina Siimso

Kirke Katariina Siimso on andekas noor inimene, kes on aktiivne väga mitmel rindel. Olles Viljandi gümnaasiumi koolilehe InterNos peatoimetaja ja kooli õpilasesinduse president, on ta näidanud üles tugevaid juhivõimeid ja algatanud huvitavaid projekte. Eelkõige on ta silma paistnud sellega, et oma noorest east hoolimata on suutnud intervjueerida Eesti ministreid ja presidenti. 2016. aastal intervjueeris ta peaminister Taavi Rõivast, tervise- ja tööministrit Jevgeni Ossinovskit, Eesti president Toomas Hendrik Ilvest ja Soome presidenti Sauli Niinistöt.

Kris Süld

VLND eestvedaja, kes on andnud Viljandile uue ja nooruslikuma näo. VLND nokkmütsikampaania on löönud laineid Viljandis ja mujal Eestis, tekitades paljudes imestust, kuidas Viljandis nii ägedad asjad sünnivad, ning tõstes esile Viljandile olulisi kultuuri- ja sporditegelasi, kes oma tegevusega linnaelu edendamisesse panustavad. Lisaks on VLND eestvedamisel tehtud poekotte ja T-särke, mida paljud noored ja vanad kannavad, ning peetakse linnablogi, mis kajastab linna noortele olulisi ettevõtmisi, juhtumisi ja sündmusi.

Viis aastat «Viljandi Bashi» korraldamist on Viljandi toonud taas Eesti noortesündmuste kaardile nii, et noored kogu Eestist tulevad «Bashi» nädalaks Viljandisse kokku ja räägivad sellest kui oma suve tippsündmusest. Festival on igal aastal tõmmanud ligi üha suuremal hulgal noori Viljandist ja mujalt, sealhulgas on näha Viljandi tänavatel noori nii Baltikumist kui mujalt Euroopast.

TEATRIPREEMIA

Adeele Sepp

Suurepäraselt tabatud rollilahendused lavastuses «Moraal», kus demonstreeris lisaks oma näitlejaoskustele muusikalist talenti. Silmapaistvad sooritused nii koduteatris kui TV-ekraanil. Lisaks südamega tehtud teod linna heaks.

Seasaare näitemängu selts ja lavastaja Margus Vaher

2009. aastal loodud Seasaare näitemängu selts on seitsme aastaga kujunenud Viljandi ja kogu Eesti üheks tunnustatumaks ja tegusamaks harrastusteatriks, mida näitas ka 2016. aasta jaanuaris lavastusega «Lakalaulik Artur Rinne» võidetud peapreemia harrastusteatrite 14. riigifestivalil. Seltsi tegevusaja jooksul on välja toodud 14 uuslavastust. 2015. aastal ehitas selts oma jõududega Viljandi vanast tuletõrjemajast endale hubase mängusaaliga kodu, mida 2016. aastal sai proovisaalina kasutada ka Ugala teater.

Seltsi tegevuses eriti viljaka 2016. aasta jooksul toodi välja kolm uuslavatust (neist üks vabaõhulavastus) ja anti 39 etendust kokku enam kui 1500 vaatajale. Seltsil on 18 liiget, neist 12 asutajaliiget. Seasaare näitemängu seltsi kunstiline juht on asutamisest alates näitleja Margus Vaher.

Klaudia Tiitsmaa

Ugala teatri hõivatuim näitlejanna, kes on viimase aasta osatäitmiste eest lavastustes «Amalia» ja «Oleanna» võitnud publikupreemiad, kolleegipreemiad ning pälvinud üleriigilise parima naisnäitleja auhinna nominatsiooni.

Vallo Kirs

Ugala teatri näitleja ja lavastaja. Teatrisuve 2016 ühe populaarseima lavastuse «Kõrboja perenaine» lavastamine Vargamäel. Rollid Ugala teatris aastal 2016: «Krimka», «Vanaema ja Issand Jumal», «Teie ebaõnn on teie endi kätes», «Võlur Oz».

NOORE SPORTLASE PREEMIA

Karl-Romet Nõmm

JK Tuleviku väravavaht, kes on käinud katsetel suurtes välismaa klubides. Noore mehena on ta näidanud väravasuul üha süvenevat enesekindlust. Selle tõestuseks on mitme välisklubi huvi viljandlasest puuriluku vastu. Mees on käinud testimas nii Norras, Poolas kui ühendkuningriikides. Lisaks on Nõmm praegu ja olnud ka varem Eesti eri vanuseklasside noortekoondise kindel esiväravavaht.

Maris Tetsmann

Saavutas 2016. aastal Eesti meistrivõistlustel sportvibu klassis juunioride seas võidu. Vibuliit on ta nimetanud aasta noorsportlaseks sportvibu naisjuunioride klassis.

Kristjan Johanson

Kristjan on andekas jalgrattasportlane. Tema eesmärgid on kõige kõrgemad, mis ühel maailma paremikku pürgival noorel sportlasel olla võivad. Viljandi rattaklubi rattakooli vilistlane on motiveeritud noor jalgrattur, kes on Eesti meistrivõistustelt toonud juba 21 medalit ning tulnud seitsmel korral Eesti meistriks.

Kristjan on tubli ja aktiivne noormees, kes lõpetas Viljandi muusikakooli ning sai muusikalise põhihariduse kitarri erialal. Sellel aastal lõpetas ta edukalt Viljandi gümnaasiumi reaalharus.

2016. hoojaja lõpus sõitis noormees stažöörina prantsuse klubis Saint Etienne Pro Shop Loire, kus  suutis ennast kõvas konkurentsis agressiivse ja aktiivse sõiduga väga heast küljest näidata ning tulemusi teha, silma paista ning Viljandi rattaklubi esindajana võidu kirja saada. Rattaspordi sünnimaal on see ülimalt raske, sest tippu pürgijaid on arvukalt. Eduka hooaja jätkuks sõlmis Viljandi rattaklubi rattakooli kasvandik lepingu Prantsusmaa amatöörmeeskonnaga UC Aubenas.

Paalalinna kooli õpilased

Eduka esinemise eest «TV10 olümpiastardi» sarjas.

Kristiine Miilen

Soomes mängiv noor, kes on pärit Viljandist ning juba kooli ajal silma paistnud eeskujulike õpitulemuste ja kiirelt paranevate spordiresultaatidega. Oktoobris valiti neiu ka Soome liiga sümboolsesse võistkonda ja ta on olnud korduvalt resultatiivseim mängija. Eestis kuulub rahvusnaiskonda.

Kristel Naelso

SK Taifu, judo. Eesti juunioride meistrivõistluste kuld, naiste absoluutkaalu meistrivõistluste kuld, Moskva ja Zeltwegi rahvusvahelise turniiri võitja.

Lisa-Batricia Karu

Lisa-Batricia on Viljandi spordikooli iluvõimleja, kes on kaks aastat käinud kuus päeva nädalas Viljandist Tartusse treeningutele. Ta kuulub meistriklassi rühmvõimlemise võistkonda Perfetto. Hooaeg 2015/2016 tuli Perfetto rühm Eesti meistriks ning lõpetas maailmameistrivõistlused 34 võiskonna seas seitsmeda kohaga. Euroopa meistrivõistlustelt saadi viies koht.

ETTEVÕTLUSE EDENDAJA TIITEL

Arno Kütt

Viljandi elu edendamine ettevõtluse ja uute töökohtade loomise kaudu. Cleveroni arendamine ning laienemine USA turule on kahtlemata märkimisväärne saavutus ja annab paljudele Viljandi ja Eesti ettevõtjatele julgust, pealehakkamist ning innustust üha suuremalt mõelda.

Cleveron AS

Aastasse jäi oluline uus läbimurre USA turule. Firma on maailmas üks enam tuntud Viljandi ettevõte. Elektroonilised pakiautomaadid on kasutusel üle maailma.

AS Toom Tekstiil

Tekstiilijäätmete ümbertöötamistehase edukas töölerakendamine, mis lõi juurde töökohti.

Paavo Juhani Lampinen

Paavo Juhani Lampineni osalusel on üles ehitatud Viljandi suurim tööandja ja maksumaksja Viljandi Aken ja Uks. Paavo Lampineni panus on selles märkimisväärne.

LASTE- JA NOORTESÕBRALIK ETTEVÕTE

Joosepi jalgrattapood

Joosepi jalgrattapood on olnud paljude noorteürituste suur toetaja. «Viljandi velokulu» loosiauhinnaks on ettevõte kahel aastal välja pannud jalgratta. Samuti on nad nõu ja jõuga abistanud paljusid noorte algatusi. Ettevõte aitab propageerida Viljandit kui jalgrattasõbralikku linna.

Aken ja Uks AS

Noortesõbralik ettevõte. Aken ja Uks Rain Hüva eestvedamisel on kutsunud ellu kohalike firmade ja organisatsioonide jalgpalliturniiri, millest saadav tulu läheb noorte arenguks. Populaarne turniir on olnud kaks aastat nii väljas kui saalis.

MTÜ Viljandi Tulevikujalgpalli Klubi

See klubi on nagu kodu. Tahad seal olla. Kui on põhjus, et ära minna, siis tahad kindlasti alati tagasi tulla, sest oled seal oodatud ja sinust hoolitakse. Seda nii trennides kui personali osas. Klubi on sõbralik ja avatud kõigele ja kõigile. Minu arvates kiirgab endast head. Klubi areneb: igal aastal liitub sellega palju poisse ja tüdrukuid.

Tagasi üles