MÖÖDUNUD REEDEL Sakalas ja Postimehes ilmunud artiklis oli jutuks minu ettepanek mitte nimetada Abja, Halliste ja Karksi valla ning Mõisaküla linna ühinemisel loodavat omavalitsust Mulgi vallaks (vaata 11. novembri Sakalast «Ajaloolane annab liitujatele nõu end mitte lolliks nimetada» – toimetus). Leheloost jäi kõlama kõige kõmulisem osa, mis käsitles uue valla nime tähendust lõunanaabri keeles. Läti keeli kõlaks see Muļķu pagasts ehk tõlkes Lollide vald.
Mulgi vald – kas nimi rikub meest?
17. november 2016, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Naabreid ja nende keelt ei saa me valida, kuid lapsele (vallale) ilusa nime panna saame küll. Kui uue omavalitsuse juhid tahavad end lõunanaabrite silmis ametlikult lollpeaks kuulutada, siis palju õnne neile.
Helistasin oma heale Läti sõbrale ja küsisin temalt, mis ta arvab sellest, et meie vallajuhtidel on soov võtta uueks nimeks Mulgi vald. Vastus temalt tuli küsimuse vormis: «Kas need nimepanijad on mingid naljahambad?» Veel tuletas ta meelde, et kunagi oli Riias kõrts nimega Pērse, mille ees eestlased käisid sageli pilti tegemas. Kui omanik asjast aimu sai, muutis ta nime ära.
Ühineva omavalitsuse piir käib pikalt vastu Lätimaad. Kas valla rahval ja valitsejatel on sellest rõõmu, kui lätlased hakkavad käima Mulgi vallavalitsuse ees selle nime tõttu pilti tegemas?
MINU ETTEPANEK oli aga hoopis sisulisem: anda uuele omavalitsusele nimeks Halliste-Karksi vald.
Praegused omavalitsused paiknevad ajalooliste Halliste ja Karksi kihelkonna aladel. Nimena on Halliste (Aliste, Alistekunde) tuntud juba üle 800 aasta, muistse vabaduse ajast. Tollases Sakala maakonnas paiknenud ala hõlmas ka hilisemat Karksi kihelkonda. Alistekunde muinaskihelkonna keskus asus Karksis, kuhu sakslased XIII sajandi algul rajasid ordulinnuse. Keskajal moodustas Halliste koos Karksiga kaksikkihelkonna ning alles XVIII sajandi lõpul Karksi iseseisvus. Nii et see on ürgne haldusüksus, mis nüüd kattub loodava uue omavalitsuse maa-alaga.
Halliste ja Karksi on selle piirkonna vanimad nimed ning väärivad säilitamist ka valla nimes. Pole tähtsusetu, et Halliste-Karksi kasutamine uue omavalitsuse nimes loob ka asukoha suhtes selguse, sest need paigad on uues vallas keskustena olemas. Erinevalt Mulgi nimest, mis on kultuurilooline ning tuli piirkonna ühe tunnussõnana kasutusele alles XX sajandi esimesel poolel ja hõlmab tunduvalt suuremat ala, kui on loodaval omavalitsusel. Ka selle asjaolu tõttu pole mõistlik kasutada Mulgi nime.
OTSUSTAJATEL TASUB arvestada kohanimenõukogu soovitust, mis kõlab: «Hoiduda tuleks nimede tähenduse meelevaldsest moonutamisest, näiteks sellisest olukorrast, kus nime lähteks oleva piirkonna ja uue moodustuva valla piirid on eksitavalt erinevad (vald haarab ainult osa piirkonna territooriumist või, vastupidi, on piirkonnast märksa suurem).» Kultuurilooline Mulgimaa koosneb viiest kihelkonnast (Halliste, Helme, Karksi, Paistu ja Tarvastu), millest suurem osa jääb loodavast omavalitsusest välja. Seepärast tundub soov vaid ühte osa Mulgi vallaks nimetada lihtsalt suurushullustusena.
Olles ise mulgi kultuuri austaja, soovin, et loodavat valda ristides lähtutaks piirkonna ajaloolistest nimedest, mida teatakse aastasadu. Jäägu mulk ja tema tegemised meie kultuuri rikastama, aga vald kandku nime, mis talle tegelikult kuulub.
P. S. Helme kihelkonna omavalitsejatel tuli hiljuti samuti mõte nimetada uus omavalitsus Lõuna-Mulgi vallaks. Õnneks jagus neil tarkust sellest loobuda.