Kindlustusekspert: talve hakul sagenevad tulekahjud

Madis Luik
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pilt on illustratiivne.
Pilt on illustratiivne. Foto: PEETER KÜMMEL/SAKALA

Eelmise aasta algusest on Seesami kodukindlustuses hüvitanud tulest tingitud kahjusid 1 700 000 euro eest. Ligi pooled tulekahjudest on alguse saanud elektripaigaldistest ja -seadmetest, nendele järgnevad hooletusest alanud ja korstna ehitusliku vea tõttu tekkinud tulekahjud, näitab Seesami statistika.

Vanade elektrijuhtmete ja kodumasinate põhjustatud ohust on kõik teadlikud, ometi seisab kindlustus ikka ja jälle silmitsi kurva statistikaga, kus suurem osa tulekahjusid on põhjustatud päevi näinud juhtmetest ja kodumasinatest.

«Kütteperioodi alguses lisanduvad siia kontrollimata kütteseadmed ja ehituslikud vead ning neist algavad tulekahjud,» rääkis Seesami kodukindlustuse tootejuht Dagmar Gilden.

Tootejuhi sõnul põrkuvad nad tihti juba kindlustamise hetkel infoga, kus selgub, et küttekollete seisukord ei ole kiita: kas on kütteseadmed pragunenud ja vajunud või ei ole korstnapühkijat küttekoldeid kontrollima ja puhastama kutsutud. Need on aga sagedasemad põhjused, mille tagajärjel võib tekkida tulekahju ning inimeste eluasemed saavad ulatuslikke kahjustusi või muutuvad koguni elamiskõlbmatuks.

Sügis ja uus kütteperiood ei tule kunagi üllatusena, mistõttu võiks kütteseadme hooldustööd olla planeeritud suvele, mil ka korstnapühkijate kalender kipub tavalisest lahedam olema. «Kortermajade küttesüsteeme peab kutseline korstnapühkija puhastama kord aastas, eramajades on see kohustuslik kord viie aasta jooksul. Lisaks puhastamisele saab see musta kuuega mees veenduda kütteseadme ja korstna seisukorras, et kodu oleks turvaline ja kütmine ohutu,» rääkis Gilden ja kutsus inimesi ahju suvalist prügi mitte viskama.

Talve hakul keskendutakse korstnatele ja õigesti kütmisele, aga vähem tähtsad pole ka soojuspumbad, gaasi- ja pelletiküttekatlad, mis vajavad samuti kontrollimist ja hooldamist.

«Kui lagi gaasiseadme kohal on kollane või pruunikas, on see märk temperatuurikahjustusest, lisaks saab ise jälgida gaasiseadme vaateakna kaudu gaasileegi värvi, mis peaks olema sinine, kuid kindlasti mitte kollane,» selgitas Gilden gaasiseadmete ohumärke, mille puhul tuleks viivitamatult volitatud tehniku poole pöörduda. Isehakanud parandaja oskamatus võib valusalt kätte maksta ja lõppeda hullemal juhul gaasiplahvatusega. Seadmete eest vastutab korteriomanik, kes peab ohutuse tagamiseks laskma gaasiseadmeid regulaarselt kontrollida ja hooldada.

Dagmar Gilden tuletas ka meelde, et külmal ja pimedal ajal sagenevad hooletusest põhjustatud tulekahjud. Õdus on istuda küünlavalgel ja nautida ahjus praksuvat tuld, kuid tuleb olla tähelepanelik, et küünal ei asetseks kardinale või laele liiga lähedal ja ahjust või kaminast võetud tuhk oleks jahtunud ning kuum tuhaämber ei jääks põrandale väljaviimist ootama. 

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles