Maanteeameti reformide varjatud külg

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Raimo Ronimois
Raimo Ronimois Foto: Erakogu

KUULASIN ÜLEMÖÖDUNUD pühapäeval Kuku Raadio saadet «Muuli ja Samost», milles Anvar Samost tegi Superbusi Eestist lahkumist kommenteerides ettepaneku maanteeamet reorganiseerida ja uuesti komplekteerida. Tõepoolest, see organisatsioon on liitmiste tõttu väga suureks paisunud ja kõikide valdkondade katmiseks ei jätku juhtkonnas kompetentsi.

Lisaks Superbusi teemale on amet pahandanud ka väiksemate maakondade elanikke, planeerides sealsetes teenindusbüroodes teenuste kättesaadavust vähendada ning A- ja B-kategooria sõidueksamite vastuvõtmise lõpetada. Tõsi, tänu maavanematele ja mõnele poliitikule on plaane veidi korrigeeritud, kuid Viljandi büroo tuleviku kohta pole endiselt midagi kiiduväärset näha ning kõik noored juhid peavad edaspidi sõidueksamid sooritama Tartus. Sama tee peavad ette võtma ka Jõgeva, Põlva, Valga ja Võru noored.

Olen seisukohal, et maanteeameti kavandatav reformikava on kiuslik ning kahjustab kodanike ja maakondade huve ja konkurentsivõimet. Ajakirjandus on selles küsimuses võtnud pigem neutraalse hoiaku ja enamikul juhtudel piirdub teemakäsitlus maanteeameti monoloogi edastamisega. Ilmselt on see asjaolu olnud ametile julgustav ja seepärast ei hooli maanteeamet endiselt rahvalt mandaadi saanud poliitikute, omavalitsusjuhtide ja maavanemate argumentidest.

Tagasi üles