Möödunud laupäeval kella 21 paiku kaotas 66-aastane mees Viljandis Tallinna tänaval Neste tanklas väidetavalt 400 eurot. Mõni aeg hiljem korjas raha üles teine mees, kes summa omastas ja kelle suhtes algatati seetõttu kriminaalmenetlus.
Tanklast 400 eurot leidnud mees sattus uurimise alla
Tankla kaamera videosalvestiselt on näha, kuidas mees hakkas iseteenindusterminalis bensiini eest tasuma ning võttis taskust rahakoti. Samal ajal libises sealt hooletul kombel välja ka suur summa raha. Hiljem saabus samasse tanklasse mees, kes raha üles korjas.
Seaduses on kirjas, et vara, mille rahaline väärtus ületab 50 euro piiri, tuleb viia politseisse või tagastada iseseisvalt omanikule. Lõuna preferektuuri pressiesindaja Kerly Peitel tõdes, et harva tuleb ette juhtumeid, kui politseijaoskonda tuuakse tänavalt leitud raha.
«Häid näiteid on siiski ka. Hiljuti toimus Võrumaal laat ning leiti rahakott 3000 euroga ning leidjad pöördusid sellega kohaliku politsei poole. Kaupmees, kes oli rahakoti omanik, oli väga õnnelik, et oma teenistuse kätte sai,» ütles Peitel.
Peitel rääkis, et praegu otsitakse Tartus inimest, kes on kaotanud rahakoti, paraku pole selles isikule viitavaid dokumente. Omaniku leidmiseks on kaasatud ka sotsiaalmeedia. Pressiesindaja sõnul on kurbnaljakal kombel end rahakoti omanikuks pidanud kümneid inimesi. «Küsime end omanikuks nimetavatelt inimestelt kaotamise võimalikku piirkonda ning palume kirjeldada rahakoti sisu. Vastuseks ootame lähikaudset rahasummat, palume nimetada kupüürid ja muud,» ütles Peitel ning tõdes, et enamik väidetavatest omanikest pole rahakoti kirjeldamisega isegi ligilähedale jõudnud.
Küsimusele, kas on õige alla 50 euro suurust rahasummat või selles väärtuses eset endale tasku pista, vastas Peitel, et see on igaühe südametunnistuse küsimus. «Igal juhul peaks proovima omanikku leida,» sõnas ta.
Praeguseks pole politsei tuvastanud inimest, kes tanklas raha endale võttis. Pressiesindaja kinnitusel on see kuritegu, mille karistus võib olla nii rahaline kui ka aastane vangistus, kõik oleneb inimese taustast. «Ohver ja kurjategija võivad sõlmida ka omavahelise kokkuleppe, inimesed ja juhtumid on erinevad,» täpsustas Peitel. Ta tuletas meelde, et elame riigis, kus enne näpuga näitamist on vaja tõendeid.